Punarind

Liiginimi eesti keeles Punarind
Liiginimi ladina keeles Erithacus rubecula (L.)
Rahvapäraseid nimesid Punakurguke, lepalind, risulind.
Kehamõõtmed Kehapikkus 15...16 cm. Tiivad lühikesed ja suhteliselt nõrgad, pikkus ligikaudu 7 cm.
Kehamass Kaalub 16...18 g.
Levik Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Loode-Aafrikas. Eestis harilik haudelind ja läbirändaja.
Arvukus Sage haudelind arvukus Eestis 200...500 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist. Pesapaikadele saabuvad ühekaupa, isane hõivab territooriumi ja ei lase esialgu innukalt seda kaitstes sisse ka emaslinde. On väga ettevaatlik. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel. Eriti rohkelt laulab pesitsemise ajal, mil laul katkeb vaid mõneks öötunniks, kõige intensiivsem on aga esimestel minutitel peale päikesetõusu ja -loojangut. Laulab ka sügisel, aga siis ei ole laul enam nii meloodiline kui kevadel. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi.
Ränne Rändlind. Saabub kevadel märtsi lõpul või aprilli esimesel poolel, sügisel äralend peamiselt oktoobris, aga mõned lahkuvad alles detsembri alguses. Üksikud isendid võivad jääda ka talvituma.
Toitumine Hüpates liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid: mardikad (kärsaklased, naksurlased ja nende vastsed, jooksiklased), liblikaröövikud, lehevaablased ja nende vastsed, lutikalised, kahetiivalised jt putukad, ämblikud, hulkjalgsed, maismaateod. Sügisel tarvitab ka marju ja seemneid.
Pesitsemine Kõdunenud kändude juurte vahel olevates tühemikes, murdunud puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5...7 muna. Haub vaid emaslind, 13...14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna.
Areng Pojad on pesas 12 päeva, toitu toovad mõlemad vanemad, üle 300 korra päevas. Pesast lahkudes ei oska veel praktiliselt üldse mitte lennata. Jooksevad kõrges rohus peites end hoolikalt vähimagi ohu korral. Ohust teatab vanem tasase häälitsusega: "tsss..." . Toitmine lõpetatakse kaks nädalat peale pesast lahkumist. Lennuvõimestuvad alates juunikuu algusest. Iseseisvudes hakkavad toitu otsides mööda metsi ringi uitama.
Koht ökosüsteemis On väga kasulikud hävitades suurel hulgal kahjurputukaid.
Ohustatus ja kaitse Liik ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri