Punarind

Liiginimi eesti keeles Punarind
Liiginimi ladina keeles Erithacus rubecula
Rahvapäraseid nimesid Punakurguke, lepalind, risulind
Suurus Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade siruulatus 20-22 cm, kaal 13-21 g.
Levik Pesitseb Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasia lääneosas. Peamised talvitusalad asuvad Euroopa lääne- ja lõunaosas, samuti Põhja-Aafrika rannikul. Eestis harilik haudelind ja läbirändaja.
Arvukus Eestis pesitseb 500 000 - 800 000 haudepaari. Talvitub 100-500 isendit.
Elupaik ja -viis Pesitseb mitmesugustes tiheda alusmetsaga metsades, metsanoorendikes, puisniitudel, parkides ja kalmistutel.
Ränne Levila põhja- ja idaosas, sh meil, rändlind. Saabub kevadel märtsis või aprilli esimesel poolel, sügisel äralend peamiselt oktoobris. Vähesel määral, kuid järjest enam jäädakse ka meile talvituma, eriti mahedama talvega rannikualadele.
Toitumine Liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid: putukaid ja nende vastseid, ämblikuid, hulkjalgseid, maismaatigusid. Sügisel sööb ka marju ja seemneid.
Pesitsemine ja areng
Pesa ehitab maapinna lähedale, kas kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Muneb mai alguses 5-7 muna, mida haub 13-14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna. Pojad kasvavad pesas 12 päeva, seejärel on vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata. Toitu toovad mõlemad vanemad üle 300 korra päevas. Lennuvõimestuvad alates juunikuu algusest.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, poegi söövad varesed ja oravad.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri