Punarind

You need Plug-In support

Punarinna laul

 

Punarind

Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad.

Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta varjatult tihedates risuhunniktes, võsastikes või läbipääsmatutes kuusetihnikutes. Punarinna levila hõlmab Euroopa ja selle lähedusse jäävad Aasia ning Aafrika alad.

Rändlinnuna saabub ta pesapaikdele juba varakult. Punarind on tõeline erak, sest juba rändelt saabub ta üksinda. Isaslind hõivab oma territooriumi ja kaitseb seda väga agressiivselt, isegi nii, et algul ei lase ka saabuvaid emaslinde ligidale. Üldiselt on ta väga ettevaatlik lind, kes tegutseb enamasti maapinnal või madalal põõsastes. Peamiselt elab punarind kuusikutes ja kuuse-segametsades, aga kui taluaed ei asu metsast kaugel, siis läheb tihti ka sinna uudistama. Eriti uudishimulikud on noored iseseisvunud punarinnapojad, kes võivad pikalt jälgida metsa tulnud seenelist, kui viimane ei tee järske liigutusi. Sageli võib ta inimest ka pikka maad saata. Vanalindude varjatud eluviis unustatakse vaid laulmise ajaks. Nii lendab punarind laulma mõnele veidi kõrgemale ja avatumale kohale, et ikka keegi tema laulu kuuleks. Pesitsusperioodil ja eriti selle eel on ta väga intensiivne laulja, kusjuures kõrgpunkt on esimestel minutitel pärast päikesetõusu või -loojangut.

Pesa ehitab punarind maa lähedale, kas mõne kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Mune on emaslinnul kurnas 5...7 ja harilikult on ühel aastal kaks kurna. Peale 13...14 päeva vältavat haudumist kooruvad pojad, keda tuleb toita üle 300 korra päevas. Pesas kasvavad punarinnapojad 12 päeva, aga seejärel on nad vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata. Sel perioodil hoiatavad vanemad neid ohu korral sama häälitsusega, millega inimlastegi ema oma lapsi vaikusele manitseb: "tsss..."! Iseseisvudes hakkavad väikesed uudishimulikud linnud mööda metsi ringi uitama ning elutarkusi omandama.

Sügisel talvituspaikadesse lahkuvad punarinnad peamiselt oktoobris, aga mõned alles detsembri alguses ning üksikud isendid võivad pehmetel talvedel isegi Eestisse talvituma jääda.

Punarind ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri