Tait

 

Tait

Tait on musta- ja pruunikirju hakist väiksem lind, äratuntav on ta keha külgedel olevate valgete vöötide järgi. Ka sabaalune on taidil valge, aga laubakilp ja nokk erepunased. Elupaigaks on tal pilliroo ja kaislaga ääristatud veekogud. Kuna ta võib pesitseda ka päris väikestel lombikestel, siis on rahvasuu ristinud ta tiigikanaks. Näiteks on üks viieliikmeline linnupere elanud ka päris Tallinna linna sees: Sõpruse puiestee ääres tiigil, tarvitades söögiks inimeste poolt antud leiba.

Levinud on see väike leplik lind kõikidel mandritel peale Austraalia. Eestis on ta väikesearvuline ja elab vaid sobiva taimestikuga paikades. Ta on hea ujuja ja eriti hea sukelduja, samuti võib ta kiiresti taimestiku vahel joosta ning osavalt mööda taimi ronida. Õhku tõuseb ta harva, aga rändel lendab kiiresti.

Talvitama lahkub tait Eestist vara: alustab augusti lõpul ja septembri algul, aga äralend venib siiski oktoobrini. Aprilli teisel poolel tagasi pesitsuspaikadele saabudes on paarid juba moodustunud ja algab pesaehitus. Aluseks sobib põõsas, puu, kännutüügas, mätas või lihtsalt lamandunud roostiku hunnik. Tähtis on, et pesa oleks igast küljest ümbritsetud veega. Siis muneb emalind 6...12 muna ja ka kolm nädalat kestev haudumine jääb enamasti tema hooleks. Munad on erinevalt värvunud.

Pojad hakkavad juba ühe päeva möödudes ujuma ja sukelduma. Varakult jäetakse nad ise oma elu eest hoolt kandma, sest ema ja isa tahavad samal aastal veel teisegi pesakonna üles kasvatada. Kuigi tait on veelind, ei ole tema peatoiduks kalad, vaid mitmesugused vees elavad selgrootud. Eks ole pisikesed putukad, ämblikud ja limused tema kasvule sobivamad toiduobjektid kui kalad.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri