Merisk

Liiginimi eesti keeles Merisk
Liiginimi ladina keeles Haematopus ostralegus
Rahvapäraseid nimesid Meriharakas, merekiitsakas, paskharakas, merik, Mere-Liisu, Mere-Mikk, merenäkk, plitt, likelind, terlits, piipulind
Suurus Kehapikkus 39-44 cm (sh nokk 6,5-9 cm), tiibade siruulatus 72-83 cm. Kaal 380-520 g.
Levik Pesitseb Põhja-Euroopas, Kesk-Euraasias ja Korea rannikul. Talvitub Põhja- Aafrikas, Lõuna- Euroopas ja India ookeani ääres. Eesti rannikul ja Lääne- Eesti saartel tavaline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Alati seotud veega. Veelähedased klibu- või liivarannikud, kariloomade poolt kõvaks tambitud madalmurused rannaniidud.
Ränne Rändlind. Saabumine kevadel märtsis-aprillis, läbiränne kestab mai lõpuni. Sügisränne algab juuli lõpus, viimased meriskid lahkuvad septembri alguses.
Toitumine Toitub peamiselt selgrootutest loomadest, keda rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab.
Pesitsemine ja areng
Pesitsuspaigal toimub esmalt pulmamäng. Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühtlase suurusega väikeste kivikestega. Emaslind muneb mai alguses 3-4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjatud muna. Paar hoidub ühte, hauvad ja poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juunis ja lennuvõimestuvad juuli lõpuks.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Ülemaailmselt on tegu ohulähedase ja Euroopas isegi ohualti liigiga, kelle arvukus on suures languses. Meriski looduslikud vaenlased on kajakad, varesed ja väikekiskjad. Inimteguritest ohustavad enim mereandide ülepüük, elupaikade kadu nii pesitsus- kui talvitusaladel, veereostus, häiringud ja kliima soojenemine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri