Väänkael

You need Plug-In support

Väänkaela laul

 

Väänkael

Väänkael on rähnide sugulane, ehkki tema nõrga ja tipul veidi kõverdunud noka järgi seda öelda ei saaks. Küll aga on tal rähnidele omaselt suunatud kaks varvast ettepoole ja kaks tahapoole. Sellele vaatamata ei saa ta ronida püstistel puudel ja tegutseb kas maapinnal või kaldu seisvatel puutüvedel.

Väänkael on vähe silmatorkav vaid veidi varblasest suurem hallikas lind. Üle turja jookseb tal lai must triip. Seejuures tundub lausa uskumatuna, kui kõva häält ta võib teha. Tema laulu järgi on arvestatud viljakülvi aega, samuti on selles nähtud hädakisa, seega ohu ja õnnetuse lähenemist. Sellest ka hulka nimesid: kahjurähn, surmakägu, künnilind, kaeratee, külvipeet jt.

Rähnidega on väänkaelal ka sarnane maiuspala - sipelgad ja nende nukud. Ta ajab oma pika kleepuva keele sipelgapessa, ärritunud pesaelanikud haaravad sissetungijast kinni ning kaval lind haarab nad kiirelt oma suhu. Peale sipelgate võib väänkael ka teisi putukaid süüa.

Kuna puuraiumiseks sobivat nokka pole väänkaelale antud, siis peab ta hõivama teiste rähnide valmistatud pesaõõnsusi. Kuna ta aga enamikust õõnsustes pesitsejaist oma talvekorterist hiljem pärale jõuab, siis ei jää tal muud üle kui rünnata agressiivselt teiste lindude pesi ja nii võib ta enne sobiva leidmist hävitada mitme linnu pesa. Seega on ta linnupesade lõhkujana ja sipelgate, peamiselt metsale kasulike salukuklaste rohke sööjana metsale mitmeti kahjulik lind. Kahjurputukaid sööb ta vähe. Pesas on väänkaelal 6...12 erineva suuruse ja kujuga muna, mida ta haub ainult üksteist päeva. Mõne nädalaga pojad iseseisvuvad.

Erinevalt teistest Eesti rähnilistest on väänkael rändlind. Eestisse saabub ta aprilli lõpul või mai algul, sügisränne toimub peamiselt septembris. Väänkael kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri