Kalakajakas

Liiginimi eesti keeles Kalakajakas
Liiginimi ladina keeles Larus canus L.
Rahvapäraseid nimesid Kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea-kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas, mereratas.
Kehamõõtmed Varese suurune.
Kehamass Kaalub 315...600 g.
Levik Levinud kogu põhjapoolkeral: Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa rannikutel. Eestis harilik haudelind ja läbirändaja rannikul, vähem rannaniitudel ja siseveekogudel.
Arvukus Eestis Harilik, rannikul väga sage lind, 50...100 tuhat haudepaari.
Elupaik ja -viis Peamiselt mererannikul, vähem suurtel järvedel ja soodel, sageli tegutseb sadamates. Pesitsusajal on toiduotsinguil niitudel ja põllukünnil. Sageli saadab laevu. Lend sujuv, pidevate ühtlaste tiivalöökidega, tiivad saledamad hõbekajakast. Eluiga võib ultuda 32...33 aastani, vanim leitud pesitsenud emaslind on olnud 26-aastne. Välja on kujunenud kindla tähendusega rituaalsed poosid ja häälitsused: ähvardus, hirm, nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häire jt.
Ränne Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vetel, peamiselt Kaspia ja Vahemere rannikul, Väike-Aasias, Lääne-Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas Californias. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, osa jäävad siia. Äralennanud saabuvad märtsi teisel poolel. Rändab salkades, tavaliselt 3...8, vahel ka 30...50 lindu. Ka läbirändaja. Sügisrändel sageli salkadena põldudel.
Toitumine Kalad, raiped, konnad, ussid, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad.
Pesitsemine Kaljudel, kividel, väikesaartel, jõeleedetel ja -saartel. Paar püsib kogu elu. Territoorium hõivatakse varakevadel, kaitstakse kogu pesitsusaja kestel. Pesitseb koloniaalselt, kuni 100 paari koos, pesad tihedalt, harva aga pesitseb ka üksikult. Ehitusmaterjaliks vetikad ja kõrred. Pesa asub kõrgemal kohal. Muneb mai alguses enamasti 3 muna, haudumine 25...26 päeva.
Areng Pärast koorumist kaetakse liigse kuuma ja külma eest. Pesas 3...5 päeva, siis selle lähedal, liikuvad. Vanalinnud kaitsevad hoolsalt. Ühekuuselt areneb pesasulestik ja linnud hakkavad lendama,, seejärel ei lahkuta veel territooriumilt. Koorunud poegadest jääb väljalennuni ellu 45%, üle poole munadest hukkub kahe kuu vältel. Kokkuvõttes on keskmine eluiga 2 kuud. Suguküpsus 2.-4. aastal.
Koht ökosüsteemis Kahjurputukate ja näriliste hävitamisega toob kasu.
Ohustatus ja kaitse Pesi rüüstavad suuremad kajakaliigid, kelle arvukuse tõusu tõttu on liigi arvukus viimasel ajal mõnevõrra vähenenud. Rüüstavad ka kährikud. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri