| Liiginimi eesti
keeles |
Kalakajakas |
| Liiginimi ladina
keeles |
Larus canus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kalakull, räimekull,
kudukajakas, valgepea-kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader,
lõugas, ratas, mereratas |
| Suurus |
Kehapikkus 40-46 cm,
tiibade siruulatus 100-115 cm. Kaal 315-580 g.
|
| Levik |
Levinud üle kogu
Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa rannikualade. Eestis
harilik haudelind ja läbirändaja.
|
Arvukus
|
Eestis pesitseb 7000 -
10000 haudepaari, talvitub 50 000 - 100 000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Peamiselt
mererannikul, rannaniitudel ja väikesaartel, samuti asustab
sisemaa järvedel olevaid saari ning soid ja rabasid. Sageli
tegutseb sadamate läheduses ja saadab laevu. Pesitsusajal on
toiduotsinguil niitudel ja põldudel.
|
| Ränne |
Ränd- ja hulgulind.
Talvitub lahtistel vetel, Euroopa asurkond peamiselt
Lääne-Euroopas, Vahemere ja Kaspia mere ääres, kuid suur hulk (sh
põhja poolt tulnud isendeid) jääb ka Läänemerele. Äralennanud
saabuvad märtsi teisel poolel.
|
| Toitumine |
Toiduks on kalad,
raiped, konnad, ussid, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad
kiilid jt putukad, ka marjad ja idanevad terad, tihti
haudenaabrite munad ja nõrgad pojad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitsevad peamiselt
väikesaartel. Sageli püsivad paarid koos terve elu. Territoorium
hõivatakse varakevadel, kaitstakse kogu pesitsusaja kestel.
Tavaliselt pesitsetakse koloniaalselt, kuni 100 paari koos. Pesad
asuvad lähestikku, eelistatult kõrgemal kohal ja koosneb
vetikatest, kõrtest, okstest, samblast jm. Mai alguses muneb
emaslind 3 pruuni laigulist muna, mida haub 25-26 päeva. Koorunud
pojad lahkuvad pesast juba 3-5 päeva möödudes ja hakkavad vanemate
silma all mööda territooriumi ringi jooksma. Umbes ühekuuselt
pojad lennuvõimestuvad ning suguküpsuse saavutavad 2-4aastaselt
|
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Arvukus on siiski langenud, peamiselt temast suurema ja
tugevama hõbekajaka arvukuse kasvu tõttu, kes kalakajakate pesi
rüüstab. Samuti rüüstavad pesi väikekiskjad, nagu rebane ja
kährik. Pesaröövlite tõttu jõuab koorunud poegadest
lennuvõimestumiseni alla poole tibudest. Rahvusvaheliselt on
kalakajakas soodsas seisundis.
|