Rohukoskel

 

Rohukoskel

Rohukoskel on umbes varesesuurune peenikese nokaga partlane. Ta on üsna sarnane jääkosklaga, kuid viimasest saledama kehaehituse ja peenema noka ja kaelaga. Samuti on kosklatele iseloomulik tutt pealael rohukosklal püstisem ja kaharam. Hundsulestikus rohukoskla isaslinnul on pea rohelise läikega must, kaelus valge, rind roostepruun ja mustatähniline, must eeskülg iseloomulike valgete laikudega, ülapool must ja küljed hallid. Emaslind on väga sarnane jääkoskla emaslinnule, olles üldjoontes pruunika ja beežika sulestikuga.

Rohukosklad asustavad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerikat ja Gröönimaa lõunaosa. Üksikutes kohtades ulatub nende areaal parasvöötmesse, kuid valdavalt ei ulatu see 50. laiuskraadist lõuna poole. Eelmise sajandi teisel poolel on liik hakanud siiski vaikselt lõuna poole liikuma ja pesitseb vähearvukalt praegu Hollandis, Prantsusmaal ja Ukrainas, mõni juhuslik paar ka Šveitsis. Eestis on nad levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel ja Põhja-Eesti rannikualadel. Pesitsejana on rohukoskel siin pigem väikesearvuline, olles oma levila põhilise osa lõunapiiril.

Talveks tavatsevad rohukosklad pisut lõuna poole rännata. Olenevalt aastast võib meie jäävabal merel siiski hinnanguliselt 500-2500 isendit talvituda. Ärarännanud hakkavad naasma märtsi lõpul. Kevadine läbiränne kestab poole maini, sügisränne jääb septembrisse-oktoobrisse. Kuna linnud rändavad väikeste puntidena ja põhiliselt öösiti, toimub läbiränne üsna märkamatult.

Pesitsejana asustab rohukoskel enamasti väikesaari, vähesel määral pesitseb neid ka mandri rannikul neemedel ja lõugaste ääres. Pesa teeb koskel kas kõrgesse rohtu (nõgesed, putked, takjad, põldmari) või tiheda magesõstra- või kadakapõõsa alla, eriti meeldib ala, kus põõsaste all on ka kive või kus põõsad kasvavad lausa kivide vahel. Ka tunneb ta ennast turvaliselt naerukajaka- või tiirukoloonia servas. Pesaserva vooderdab ta omaenese udusulgedega. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 8-12 valkjat või helerohelist muna, mida haub 29-35 päeva. Isaslind lahkub haudumise alguses, et minna sulgima. Pärast koorumist  lahkuvad pojad koos emaga päeva või paari pärast pesast madalale rannikumerele. Tihti moodustatatakse n-ö lasteaed, kus on mitme pesakonna pojad koos ja kellel hoiab silma peal üks emaslind. Lennuvõimeliseks saavad pojad umbes 60 päeva pärast.

Looduskaitse alla rohukosklad ei kuulu, kuid arvukus on langenud. Neid ohustavad mitmesugused pesaröövlid, ennekõike saartele jäänud rebased ja kährikud. Kajakad leiavad üles isegi hästi peidetud pesad. Suurt mõju arvukusele avaldab pesitsussaarte liigne kinnikasvamine, eelkõige kadakastumine ja metsastumine. Euroopas on rohukoskel hinnatud ohulähedaseks liigiks.
Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri