Linavästrik

Liiginimi eesti keeles Linavästrik
Liiginimi ladina keeles Motacilla alba (L.)
Rahvapäraseid nimesid Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja. Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, linamõõtja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet.
Kehamõõtmed Keha varblase suurune, aga saba väga pikk.
Kehamass Kaalub 20...23 g.
Levik Kogu Euraasias, v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel, pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus Sage, peamiselt inimasustuse läheduses. Arvukus ligikaudu 50...100 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Ka inimasulates, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. On ka südi lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Väga inimsõbralik.
Ränne Rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. Talvitab Aafrikas. Eestisse saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Lahkub sügisel peamiselt oktoobri, aga viimased äralendajad veel detsembri alguses.
Toitumine Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid (sagedamini mardikaid ja nende tõuke).
Pesitsemine Mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist. See on kausilaadne. Mai alguses muneb esimese kurna, selles 4...6 (7) muna, enamasti on samal aastal veel teinegi kurn: juuni keskel 4...5 munaga. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva.
Areng Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Lahkuvad lennuvõimetutena ning toitmist jätkatakse ühe nädala vältel. Pojad lennuvõimestuvad alates mai lõpust või juuni algusest.
Koht ökosüsteemis Kahjurputukate hävitajana on kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri