Linavästrik

 

Linavästrik

Linavästrik on meie taluõuede üks tavalisemaid külalisi. Vähe on taluõuesid, kus ei oleks nähtud tema iseloomulikku rõõmsat sabavibutamist. Ta on varblase suurune, aga saledam lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiirest jaosavalt mööda maapinda joosta.

Eestlaste rahvapärimustes on ta väga laialt seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Teda seal nähes ongi vanarahval vastavad jutud tekkinud, mingeid jämedaid jalgu ega rasket keha tal aga pole. Nimetusteks on pandud jäälõhkuja, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas ja teisigi. Linakasvatuse kohta öeldi, et kui linalindu kevadel esimest korda näha kuski kõrgemal kohal (lennus, katusel, aiapostil), siis tuleb hea linasaak, kui aga kuskil maas madalal, siis kesine. Vastavad nimed olid näiteks linaõnnetooja, linamõõtja, linapääsuke.

See laialt kogu Euraasias ja Aafrika elav lind eelistab suuri lagedaid alasid, kus võib esineda vaid üksikuid varjavaid puid või ehitisi. Sageli võime linavästrikku kohata ka inimasulates, isegi keskmise suurusega linnades. Lend on tal madal ja lainjas, hea aga mitte nii täiuslik kui tema jooks. Maapinnal joostes otsib ta rohupuhmaste vahelt mitmesuguseid ämblikke, mardikaid ja nende tõuke söögiks.

Pesa hakkab linavästrikupaar ehitama umbes kuu peale pesitsuspaigale saabumist, mai alguses. Selleks otsib ta sobiva poollahtise õõnsuse või mõne muu varjualuse kas maapinna tasemel või kuni mitme meetri kõrgusel, kuhu teeb kausilaadse ehitise. Aastas on neil kahed pojad, esimeses kurnas on 4...6 muna, teises harilikult ühe või kahe võrra vähem. Haudumine võtab aega umbes kolmteist päeva, teist sama palju peavad pesas viibima koorunud pojad. Seejärel lahkuvad nad küll pesast, aga lendama õpivad alles nädala jooksul. Noori linavästrikke võime lendamas näha sageli juba maikuu lõpus.

Sügisel oktoobris lendavad linavästrikud Aafrikasse talvitama, et kevadel märtsi teisel poolel või aprilli algu jälle Eestisse pesitsema tulla. Üksikud linnud jäävad ka soojadel talvedel meile. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri