Hall-kärbsenäpp

 

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp on välimuselt tähelepandamatu ühtlaselt hall linnuke valkjama alapoolega. Vaatamata oma tagasihoidlikule välimusele ja ka laulu puudumisele puutub hall-kärbsenäpp ometi kergesti silma. Seda võimaldavad tema varjamatu eluviis, suur usaldus inimeste suhtes ja kärbsenäppidele omased lühikesed toitelennud putukate tabamiseks. Putukaid varitsevad nad oksal, aiateibal, katusel või traadil istudes. Seejuures kehitavad ta ühtelugu tiibu. Saagilennul teeb tihti järske pöördeid ja käänakuid, putuka haaramisel naksutab aga kuuldavalt nokka.

Hall-kärbsenäpp on üks vähestest laululindudest, kes ei laula. Rändlinnuna saabub hall-kärbsenäpp meile mai teisel poolel. Pesakoha valib emaslind, kes seejuures on üsna ettevaatamatu ja julge. Seetõttu võime ka nende pesi leida kõige ootamatumais kohtades. Mõnikord näiteks toetub pesa ainult ühele pikale naelale maja seinas, teinekord on pesa ehitatud ülesriputatud korvi. Üldiselt toetub pesa mingile rõhtsale alusele ja vähemalt üks külg on vastu külgseina või puutüve jne. Valitud pesakoha iseärasustest sõltub ka pesa kuju ja materjal. Pesa on tavaliselt lihtne, hooletult punutud kohev ehitis. Pesas olevad munad on rohekas- või sinakasvalged, kirjatud punapruunide laikudega.

Enamasti haub emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegadega pesa juures käituvad hall-kärbsenäpid mitmeti. Mõni neist ei erutugi, kui inimene pesa juurde ronib ja poegi puudutab, teine muutub kohe rahutuks ja ründab rahurikkujat pikeerival lennul. Suurem osa hall-kärbsenäppe lahkub meilt augustis.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri