Roohabekas

Roohabekas on väike hele-kollakaspruun lind pika sama värvi sabaga. Isaslinnu pea on hele-sinakashall pika sorgus haberibaga. Kurgualune on valge, sabaalused kattesuled on mustad. Emaslinnu pea on beežikaspruun ja ilma musta haberibata, kurgualune määrdunudvalge, sabaaluse kattesuled beežid. Kuna roohabeka sulestik on hästi kohev ja pea läheb justkui ilma kaelata otse kereks üle, meenutavad nad sageli lumepallikesi.

Liigi levila hõlmab peamiselt Euraaasia stepi-, kõrbe- ja vahemerelist vööndit, kuid on väga katkeline. Roohabeka elupaigaeelistused on suhteliselt ranged: nad elutsevad jõgede kaldapõõsastikes või soostuvate veekogude roostikes ja kaislates. Et Eestis muutub veekogude roostumine järjest ulatuslikumaks, on roohabekas siin järjest enam kanda kinnitamas. Nimelt pärineb Eesti esimene roohabeka-leid aastast 1978. ning alles 80ndatest aastatest alates on nad hakanud siin oma levilat laiendama. Praeguseks pesitseb meil hinnanguliselt 300 - 1000 haudepaari. Üldjuhul on tegu paigalinnuga, kes võib vahel sooritada ka hulgurändeid. Seega peavad nad siin rinda pistma ka külmade talvedega. Toiduks on neile mitmesugused selgrootud, peamiselt putukad ja ämblikud. Sügisel ja talvel aga söövad nad ka taimset toitu, näiteks seemneid.

Pesitsemine algab aprilli keskpaigas. Isased roohabekad ajavad pulmamängu ajal oma vuntsid turri ja demonstreerivad saba musta alapoolt. Emaslind ajab mängu ajal oma saba laiali, mõnikord sooritab ka tantsu. Oma keeruka pesa ehitab roohabekas pilliroo- või kõrkjatihnikusse mätta või eelmise aasta taimevarte peale. See on sügav kausjas ehitis, mis punutakse eelmise aasta pilliroolehtedest jt pehmetest taimeosadest. Vooderdusena kasutatakse aga pilliroo- või hundinuia õiepudi ning sulgi või karvu. Kurnas on tavaliselt 4-8 muna, mida haub enamasti emaslind. Haudumine kestab 10-14 päeva, pojad lahkuvad pesast 12-13 päeva pärast. Poegi toidavad mõlemad vanemad, hilisemat pesakonda võivad aga aidata toita eelmise pesakonna noorlinnud.