Põldvarblane

 

Põldvarblane

Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem ja vahest ilusamgi, ehkki paljud seda vahet ei märka. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel.

Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega, on aga inimesega nõrgemini seotud. Nad võivad koos elutseda inimasulates ja nende lähimas naabruses. Ta on vahest ettevaatlikum ja arem, mõnede arvates vähem "arukas" kui koduvarblane. Salkades hoiavad paarid kokku aastaid, sageli vist kogu elu. Põldvarblase laul, niipalju kui tal seda on, koosneb vilehäältega segatud kutsehüüdudest ja tärinast, mida on aga harva kuulda.

Juba veebruari lõpul hakkavad põldvarblased pesitsuskohtade vastu suuremat huvi tundma. Algavad tülid pesade pärast ja emaslindude jälitamine isaslindude poolt. Võistleja ilmumisel võetakse pesa läheduses sisse ähvarduspoos ja tehakse võistlejale aeg-ajalt jäike kummardusi.

Pesa ehitatakse hoonete õõnsustesse, puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Harvemini ehitatakse pesa hekkidesse, ilupõõsaisse ja kuuskedesse, harva isegi valge-toonekure pesa okste vahelisse tühikusse. Pesa ehitavad mõlemad pesitsuskaaslased. Pesas olevad munad on väga sarnased koduvarblase munadega - valkjad ja tumehallide ja pruunikate tähnidega, kuid pisut väiksemad ja läikivamad. Ka haudumisega tegelevad mõlemad vanalinnud, peamiselt siiski emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi toidavad vanalinnud peamiselt putukatega ja teiste väikeste selgrootutega. Pärast poegade lennuvõimestumist hoiavad pesakonnad veel mõnda aega kokku, juuli lõpul ja augusti algul aga moodustuvad juba suuremad seltsingud, sageli koos koduvarblasega. Looduskaitse alla ei kuulu.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri