| Liiginimi eesti
keeles |
Lepalind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Phoenicurus
phoenicurus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Sarvik, tulisaba,
tulisaba-lind, tulelind, lauklind, lepaliur, kaseüüt, lepaüüt,
punaüüt, punaütt
|
| Suurus |
Kehapikkus 13-15 cm, tiibade siruulatus
21-24 cm, kaal 12-18 g. |
| Levik |
Euroopas ja
Loode-Aafrikas, Kaukaasias, Siberis Obi ja Jenissei veelahkmeni,
Aasia läänepiirkondades. Talvitusalad asuvad Aafrikas, Saharast
lõunas. Eestis tavaline haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 20 000 - 30 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Asustavad peamiselt
männimetsi ja inimtekkelisi elupaiku, sh leidub asulate aedades.
Pesitseb ka raiesmikes, kuusikutes ja segametsades ning
rabamännikutes. Kutsehüüu ajal väristab saba. Laulab liikumatult
väljapaistval kohal, näiteks ümbritsevast puistust eemaleulatuval
oksal. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
Eestisse aprilli lõpul või mai alguses, sügisränne algab augusti
keskpaigas ja kestab septembri lõpuni. Rändavad öösel.
|
| Toitumine |
Toitub putukatest, keda püüab
lühiajalisel sööstlennul või nopib puuoksalt, rohust ja maast
putukaid, ämblikke, väikesi ussikesi,sipelgavastseid, liblikaid ja
nende röövikuid, limuseid jt selgrootuid. Suve lõpul sööb ka marju
ja taimeseemneid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa tehakse puuõõnsustesse,
-tühemikesse, -riitadesse, sageli ka tuulemurru varju, puujuurte
alla ja vahele, urgudesse, asulates pesitsedes hooneseinte
karniiside ja vooderdise taha ning pööningutele. Meelsasti pesitseb
ka tehispesades. Maikuu lõpupäevadel muneb emaslind 5-7 muna, mida
haub 13-15 päeva. Pojad on pesas 15 päeva, neid toidavad mõlemad
vanemad. Pesa hüljates lendavad veel halvasti, vanemad saadavad ja
toidavad poegi veel nädala. Pojad lennuvõimestuvad juuni lõpul.
Tavaliselt alustab linnupaar siis oma teise kurnaga. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Peamiseks arvukust vähendavaks teguriks peetakse
intensiivistunud metsaraiet, mis vähendab sobilike pesitsuspaikade
arvu. Rõngastamisest saadud andmed näitavad suurt lindude tahtlike
tapmiste hulka Loode-Euroopas. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi
on liik soodsas seisundis.
|