Lepalind

 

Lepalind

Lepalind on ilus eredavärviline lind. Isaslinnul on halle, roostepunaseid ja musti toone, emaslind on aga valdavalt pruun, vaid silmaümbrus on neil mõlemal ühtemoodi must. Isasepuhul on veel iseloomulikud tema roostepunane saba ja valge laup. Tema värvuse järgi on rahvasuus kutsutud teda mitmete tabavate nimedega: savik, tulisaba, tulelind, lepaüüt ja veel sarnaselt. Lepalind on kasvult umbes varblase suurune.

Levinud Euroopas, Loode-Aafrikas ja kohati Aasias. Eestis on ta peaaegu kõikjal kohatav, aga samas väikesearvuline pesitseja. Elupaigana eelistab lepalind sega- ja lehtmetsi aga ka hõredaid vagusrikkaid kuivi männikuid. Sageli võime teda kohata ka suurt linnade parkides ja aedades.

Kevadel saabudes hõivab isaslind endale territooriumi, millel hakkab vahet pidamata laulma. Vaid üksikuteks pimedateks öötundideks vaikib ta mõnda aega, et siis jälle uuest ja veel ägedamalt pihta hakata. Eriti intensiivselt kõlab lepalinnu kaunis laul varajastel hommikutundidel ja õhtuhämaruses. Kutsehüüd on tal hoopis lühem ja sellega kaasneb iseloomulik saba vibutamine ning laialiajamine. Lepalind ajab sabasuled suure lehvikuna laiali ja väristab neid igasuguse ärrituse korral. Tähtis on seejuures aga tema saba asend: ta ei tõsta seda üles püsti nagu enamus linde, vaid laseb hoopis alla sorgu vajuda. Laulu ajal istub lepalind liikumatult mõnel väljapaistval kohal.

Pesapaigaks valitakse välja mõni puuõõnsus, -tühimik või -riit, sageli asub pesa tuulemurru varjus, puujuurte all või vahel, kaljuserval olevates urgudes või kivide all, asulates kasutab lepalind aga hooneseinte ja karniiside või vooderdise taga olevaid urkaid või ka pööninguid, meelsasti asustatakse ka tehispesa.

Maikuu lõpupäevadel muneb emaslind 5...7 muna, ka haudumine kuulub tema kohustuste hulka. Pojad kooruvad 13...15 päevaga, aga peavad siis veel teist samapalju pesas kasvama. Vanematele on see aeg aga eriti raske, sest nad peavad oma järglastele kuni 500 korda päevas süüa tooma. Poegi saadetakse ja toidetakse kaitsvalt ka veel nädala jooksul peale nende pesast lahkumist. Tavaliselt alustab linnupaar siis oma teise kurnaga. Esimesed pojad saavad lennuvõimelisteks juuni lõpul või juuli alguses.

Lepalind on ka rändlind, kes Aafrika keskosas ja Araabia poolsaarel. Eestisse saabuvad esimesed linnud maikuus ja sügisränne toimub kas septembris või kõige hiljem oktoobris.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri