Liiginimi
eesti keeles |
Tuttpütt |
Liiginimi
ladina keeles |
Podiceps
cristatus (L.) |
Rahvapäraseid
nimesid |
Tuukerpart,
perssjalg, pärsus, kroogu, merevares, prääksuja,
röökija, räimetirr, kalakaur. |
Kehamõõtmed |
Suurim
pütt, varese suurune. |
Kehamass |
650...1400
g. |
Levik |
Väga
laia areaaliga. Pesitseb Euroopas 60.-63. laiuskraadist
lõuna pool, Aasias, Aafrikas Saharast lõunas,
Austraalias, Uus-Meremaal. Eestis tavaline haudelind. |
Arvukus
|
Sobivates
elupaikades tavaline. Praegu arvatakse meil pesitsevat 2...3 tuhat paari. |
Elupaik
ja -viis |
Suuremad
seisuveekogud, harvem aeglasevoolulised laiad jõed,
olulised on hästi arenenud veetaimestik, madal päikese
poolt läbisoojendatav vesi, kalarikkus, vabaveelaigud
küttimiseks, tihnikud varjeks ja pesapaigaks.
|
Ränne |
Areaali
põhjaosas rändlind, lõunaosas paigalind. Talvitab
enamasti Euroopa ja Aasia lõunaosas. Eestisse saabub
kohe peale pesapaikade jääst vabanemist: aprilli algul.
Äralend on peamiselt salkadena oktoobris, aga kestab
kuni detsembrini. |
Toitumine |
Erinevalt
teistest püttidest on peatoiduks kalad, vähem
kahepaiksed, putukad, limused, vähilaadsed ja taimed.
Poegadele tuuakse peamiselt selgrootuid veeloomi. |
Pesitsemine |
Suurematel
seisuveekogudel, pilliroo- või kaislatihnikutes.
Tavaliselt üksikpaaridena, aga suurtel järvedel
mõnikord kolooniatena. Pesa veepinnal, tavaliselt
ujupesa, harvem toetub põhjale. Kujutab endast lainete
eest kaitstud kõdunemata taimede hunnikut. Ta on
pooleldi üle ujutatud ja märg. Veepealse osa
temperatuur ületab 7,5 kraadi ümbritseva
keskkonna temperatuuri. Läbimõõt 42...65 cm, kõrgus
65 cm, sellest vee peal 3...5 cm. Iseloomulikud on paarimismängud: isane ja emane ujuvad
teineteisele vastu, "krae" kohevil tõusevad
teineteise najale, häälitsevad rohkelt. Muneb kahepäevaste
vahedega 3...4 (5...7) rohekaskollast muna. Hauvad
mõlemad vanemad, kokku 28 päeva. Pesitsevad üksikult
või kolooniatena lähestikku. |
Areng |
Pojad
kooruvad juunis eri aegadel, kohe hülgavad pesa.
Mõlemad vanemad toidavad. Pojad kinnituvad sageli
ema sulestikku ja leiavad nii ka näiteks kaitset
röövloomade ja -lindude eest (poegadega lind võib nii
lennata kui ka sukelduda). Ühekuuselt hakkavad lendama,
kahe ja poole kuu vanuselt veidi enne äralendu
iseseisvuvad. Sulgimine kaks korda aastas. |
Koht
ökosüsteemis |
On varem
olnud jahiobjekt. Nahka kasutatud kõrvikute tegemiseks. |
Ohustatus
ja kaitse |
Kaitstavate
liikide hulka ei kuulu. Ohustab otsene häirimine ja
pesapaikade kahjustamine inimese poolt. |