Tuttpütt

Liiginimi eesti keeles Tuttpütt
Liiginimi ladina keeles Podiceps cristatus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Tuukerpart, perssjalg, pärsus, kroogu, merevares, prääksuja, röökija, räimetirr, kalakaur.
Kehamõõtmed Suurim pütt, varese suurune.
Kehamass 650...1400 g.
Levik Väga laia areaaliga. Pesitseb Euroopas 60.-63. laiuskraadist lõuna pool, Aasias, Aafrikas Saharast lõunas, Austraalias, Uus-Meremaal. Eestis tavaline haudelind.
Arvukus Sobivates elupaikades tavaline. Praegu arvatakse meil pesitsevat 2...3 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Suuremad seisuveekogud, harvem aeglasevoolulised laiad jõed, olulised on hästi arenenud veetaimestik, madal päikese poolt läbisoojendatav vesi, kalarikkus, vabaveelaigud küttimiseks, tihnikud varjeks ja pesapaigaks.
Ränne Areaali põhjaosas rändlind, lõunaosas paigalind. Talvitab enamasti Euroopa ja Aasia lõunaosas. Eestisse saabub kohe peale pesapaikade jääst vabanemist: aprilli algul. Äralend on peamiselt salkadena oktoobris, aga kestab kuni detsembrini.
Toitumine Erinevalt teistest püttidest on peatoiduks kalad, vähem kahepaiksed, putukad, limused, vähilaadsed ja taimed. Poegadele tuuakse peamiselt selgrootuid veeloomi.
Pesitsemine Suurematel seisuveekogudel, pilliroo- või kaislatihnikutes. Tavaliselt üksikpaaridena, aga suurtel järvedel mõnikord kolooniatena. Pesa veepinnal, tavaliselt ujupesa, harvem toetub põhjale. Kujutab endast lainete eest kaitstud kõdunemata taimede hunnikut. Ta on pooleldi üle ujutatud ja märg. Veepealse osa temperatuur ületab 7,5 kraadi ümbritseva keskkonna temperatuuri. Läbimõõt 42...65 cm, kõrgus 65 cm, sellest vee peal 3...5 cm. Iseloomulikud on paarimismängud: isane ja emane ujuvad teineteisele vastu, "krae" kohevil tõusevad teineteise najale, häälitsevad rohkelt. Muneb kahepäevaste vahedega 3...4 (5...7) rohekaskollast muna. Hauvad mõlemad vanemad, kokku 28 päeva. Pesitsevad üksikult või kolooniatena lähestikku.
Areng Pojad kooruvad juunis eri aegadel, kohe hülgavad pesa. Mõlemad vanemad toidavad. Pojad kinnituvad sageli ema sulestikku ja leiavad nii ka näiteks kaitset röövloomade ja -lindude eest (poegadega lind võib nii lennata kui ka sukelduda). Ühekuuselt hakkavad lendama, kahe ja poole kuu vanuselt veidi enne äralendu iseseisvuvad. Sulgimine kaks korda aastas.
Koht ökosüsteemis On varem olnud jahiobjekt. Nahka kasutatud kõrvikute tegemiseks.
Ohustatus ja kaitse Kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Ohustab otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimese poolt.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri