Kaldapääsuke

 

Kaldapääsuke

Kaldapääsuke elab, nagu tema nimestki arvata võib, igasuguste kallaste läheduses. Õigemini elab ta lausa kaldajärsakute sees. Peale selle saab teda meie teistest pääsukestest eristada ka värvuse järgi. Nimelt on kaldapääsuke helepruuni ülapoolega ning määrdunudvalge alapoolega, üle puguala jookseb lai pruun riba. Ka saba on tal tunduvalt väiksema väljalõikega kui teistel pääsukestel.

Peale suure arvukuse Eestis on ta laialt levinud veel nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas ning Aafrikaski. Kaldapääsukese elupaigaks on veekogude järsud kaldad, karjääride perved ja kõikvõimalikud püstised seinad, kuhu on võimalik pesaurgu uuristada.

Elavad nad suurte kolooniatena, kus võib olla koos mitu tuhat lindu. Ka putukajahil liiguvad nad kärmelt suure hajusa parvena veekogude, soode ja niitude kohal. Kui selline parv üle lendab, siis ei jää ilmselt ainsatki lendavat putukat elama. Nii võivad nad suurt kasu tuua ka kahjurputukate hävitajatena. Kaldapääsukeste lend on kiire ja käänakuline. Osavalt oskavad nad suurel kiirusel ka oma kitsast pesaurust sisse tuisata.

Huvitav on veel see, et neil esineb tardumusuni: kui halva ilma tõttu on putukad kõik peitu pugenud, siis ei sure pääsukesed toitu saamata nälga, sest neil võib kehatemperatuur alandeda kuni kümne kraadi võrra vähendades energiakulu ja seega ka toiduvajadust. See kohastumine on eriti sage avalduma öösiti, aga päevane tardumusuni on juba surmaeelne hädaabinõu.

Kuna putukad kaovad sügisel varakult ära, siis peavad ka nendest toitujad varakult soojematele aladele lendama. Nii lahkub kaldapääsuke Eestist enamasti juba augusti teisel poolel. Kevadel saabuvad nad maikuu esimesel poolel.

Pesakäigu uuristamisest võtavad osa mõlemad vanemad ja sageli aitavad veel naabridki üksteist. Uru pikkuseks võib saada kuni 1,5 meetrit, selle lõpus on alati veidi laiem koobas. Sellesse koopasse rajatakse rohukõrtest pesa. Vooderdamiseks kasutab kaldapääsuke veelindude sulgi. Pesasse muneb emaslind 4...6 muna. Haudumisest võtavad jälle osa mõlemad vanemad, see kestab 13...15 päeva.

Pojad veedavad pesas ligi kolm nädalat, mille järel nad juuli teisel poolel ka lennuvõimestuvad. Vanemad kasvatavad aga samal aastal üles veel teisegi pesakonna.

Kaldapääsuke on looduskaitse all.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri