| Liiginimi eesti
keeles |
Habekakk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Strix nebulosa
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Lapi kakk, öökull |
| Suurus |
Peaaegu kassikaku
suurune. Üldpikkus kuni 72 cm, tiibade siruulatus 128-148cm.
Isaslinnu kaal 650-1100 g, emaslinnul 1000-1900g.
|
| Levik |
Habekakk on levinud
Euraasias ja Põhja-Ameerika lääneosas, peamiselt okasmetsade
vööndis. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Norrani ja lõunapiir
Kesk-Uuralini. Eestis asub oma levila piiril ja siin on tegu väga
haruldase liigiga.
|
| Arvukus |
Eestis vaid
talikülaline ja läbirändaja, talvine arvukus hinnanguliselt 1-10
isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Elupaigana eelistab
kuuse ülekaaluga okas- või segametsi, harvem kohtab männikutes ja
lehtmetsades. Läheduses peab olema jahiala - väike niit, raiesmik
või raba, kus närilisi püüda.
|
| Ränne |
Valdavalt
talikülaline, üksikutel juhtumitel nähtud ka kevadel ja varasuvel.
Karmidel talvedel on täheldatud väikesearvulist sisserännet ehk
invasiooni. |
| Toitumine |
Pisinärilised, enamasti uruhiired, samuti erinevad linnud, kellest
jõud üle käib. |
| Pesitsemine ja
areng |
Eestis pesitses
viimati 2009. aastal. Kasutab tihti vana kanakulli või viu pesa,
sagedasemaks pesapaigaks võib olla ka mõni pealt avatud jämedam
tüügas. Pesitsusperiood kestab aprillist juunini ning kurnas on
3-6 muna. Emaslind haub mune 28-30 päeva. Pärast lennuvõimestumist
20-30 päeva vanuselt hoolitsevad vanemad nende eest kuni sügiseni.
|
Looduslikud
vaenlased ja konkurendid
|
Täiskasvanud linnul
puuduvad looduslikud vaenlased. |
| Ohustatus ja kaitse |
Elupaikade hävimise
tõttu kuulub habekakk Eestis I kaitsekategooriasse. Rahvusvaheline
staatus: soodsas seisundis.
|