Habekakk

Liiginimi eesti keeles Habekakk
Liiginimi ladina keeles Strix nebulosa
Rahvapäraseid nimesid Lapi kakk, öökull
Suurus Peaaegu kassikaku suurune. Üldpikkus kuni 72 cm, tiibade siruulatus 128-148cm. Isaslinnu kaal 650-1100 g, emaslinnul 1000-1900g.
Levik Habekakk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerika lääneosas, peamiselt okasmetsade vööndis. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Norrani ja lõunapiir Kesk-Uuralini. Eestis asub oma levila piiril ja siin on tegu väga haruldase liigiga.
Arvukus Eestis vaid talikülaline ja läbirändaja, talvine arvukus hinnanguliselt 1-10 isendit.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab kuuse ülekaaluga okas- või segametsi, harvem kohtab männikutes ja lehtmetsades. Läheduses peab olema jahiala - väike niit, raiesmik või raba, kus närilisi püüda.
Ränne Valdavalt talikülaline, üksikutel juhtumitel nähtud ka kevadel ja varasuvel. Karmidel talvedel on täheldatud väikesearvulist sisserännet ehk invasiooni.
Toitumine Pisinärilised, enamasti uruhiired, samuti erinevad linnud, kellest jõud üle käib.
Pesitsemine ja areng Eestis pesitses viimati 2009. aastal. Kasutab tihti vana kanakulli või viu pesa, sagedasemaks pesapaigaks võib olla ka mõni pealt avatud jämedam tüügas. Pesitsusperiood kestab aprillist juunini ning kurnas on 3-6 muna. Emaslind haub mune 28-30 päeva. Pärast lennuvõimestumist 20-30 päeva vanuselt hoolitsevad vanemad nende eest kuni sügiseni.
Looduslikud vaenlased ja konkurendid
Täiskasvanud linnul puuduvad looduslikud vaenlased.
Ohustatus ja kaitse Elupaikade hävimise tõttu kuulub habekakk Eestis I kaitsekategooriasse. Rahvusvaheline staatus: soodsas seisundis.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri