Habekakk

 

Habekakk

Habekakk on suur kakuline. Meie suurima kakulise - kassikakuga - võrreldes jääb ta viimasele alla kõige enam vaid kolmandiku võrra. Värvuse poolest on ta aga kassikakust erinev: habekaku värvuses domineerib hall. Ainuke kehaosa, kus on ka muud tumedamat värvust, on selg, seal lisandub hallile ja valgele ka pruun nende värvide ühtlase segunemise tõttu on selg hallikaspruun. Kaku eesosa on seljast tunduvalt heledam, jalad ja jookse samuti helehallid. Habekaku pea on ühtlaselt hall, nägu, nagu kakulistel kombeks, on kummulikeeratud kaheksa kujuline ja see on samuti hall, ainult et veidi tumedam ning sellel on kontsentrilised tumedamad ringid. Kaku silmad on suured ning tumedad. Kaku nokk ja küüned on kollased. Saba on pikk ja pealt tume-, alt helehall. Habekaku noka all on tumedamatest sulgedest kolmnurk, mis oma kujult meenutab lõuahabet ja mille järgi lind ka oma nime on saanud.

Habekakk eelistab soiseid alasid, rabasaartel kasvavaid kuusikuid, soiseid kuuse-segametsi. Ta on meil haruldane talikülaline, keda näha õnnestub vaid üksikutel. Kuna ta on niivõrd suur lind ja meil ei pesitse - seega külastavad meid vaid vanalinnud - ei ole tal meil ka vaenlasi eriti palju. Röövlindudest ei tule arvesse praktiliselt keegi ja kiskjatest võivad teda maas einestades ohustada vaid hundi või ilvese äkkrünnakud.

Habekaku toitumist pole meil uuritud, ent kuna tegu on suure röövlinnuga, võib arvata, et tema menüü koosneb enamvähem samadest komponentidest, mis kassikakulgi. Kuna ta eelistab soiseid alasid, on saakobjektina tõenäoliselt suur osa erinevatel kanalistel, eriti tedrel, metsisel ja laanepüül.

Habekakk kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri