Mustpea-põõsalind

Liiginimi eesti keeles Mustpea-põõsalind
Liiginimi ladina keeles Sylvia atricapilla (L.)
Rahvapäraseid nimesid Suurpea
Kehamõõtmed Keha pikkus kuni 15cm, tiiva pikkus 7,3...7,9 cm
Kehamass Kehamass tavaliselt kuni 17...22,5 g
Levik Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt levinud kogu Euroopas, Edela-Aasias ja Lõuna-Aafrikas.
Arvukus Üldlevinud harilik haudelind. Praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100…200 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on leht-alapuistuga või noorte kuuskedega kuuse-segametsad, varjukad pargid, aiad. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind, kes saabub meile mai keskpaigas. Isaslinnud saabuvad tavaliselt varem kui emaslinnud. Lahkuvad augustis ja septembri algul. Rändab öösel. Talvitub Lõuna-Euroopas ja Aafrika põhja osas.
Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on mardikad, lehetäid, liblikad ja nende röövikud. Suve teisel poolel kasutab toiduks ka marju.
Pesitsemine Isaslind ehitab enne emaslinnu saabumist mitu viimistlemata mängupesa. Emaslind otsustab hiljem, milline neist saab pärispesaks. Seejärel ehitatakse pesa ühiselt valmis. Peamiselt kuivadest rohukõrtest kokkukuhjatud pesa rajatakse tavaliselt noore puu otsa, põõsasse või rohttaimestikku. Täiskurn koosneb 4...6 munast. Munad on põhivärvuselt helepruunikad kuni punakad, hallide ja helepruunide laigukestega.
Areng Haudevältus 11...14 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Ka poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 5 a.
Koht ökosüsteemis Piirab okaspuuvõsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Toitudes mitmesugustest viljadest, levitab seedimata seemnetega puu- ja põõsaliike.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri