Pruunselg-põõsalind

Liiginimi eesti keeles Pruunselg-põõsalind
Liiginimi ladina keeles Sylvia communis (Lath.)
Rahvapäraseid nimesid Härjaööbik, lobiseja põõsalind, pajuharakas
Kehamõõtmed Keha pikkus kuni 15 cm, tiiva pikkus 7,1...7,6 cm.
Kehamass Kehamass tavaliselt kuni 16 g.
Levik Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopa, Lääne-Aasia ja Aafrika metsa-, stepi-, poolkõrbe- ja vahemerelises vööndis.
Arvukus Üldlevinud haudelind, kelle arvukus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud ja ulatub praegu 100...200 tuhande paarini.
Elupaik ja-viis Elutseb peamiselt kultuurmaastikel, kus leidub mitmesugust põõsastikku: kraavivõsad, hõredad puistud, madalad kuusehekid. Samuti leidub teda loodusliku poolavamaastikul, eeskätt põõsasniitudel ja -soodel. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind, kes saabub meile mai keskpaiku. Lahkub augustis ja septembri esimesel poolel. Rändab tavaliselt öösiti hajusate salkadena. Talvitusalad asuvad troopilises Aafrikas kuhu nad rändavad Itaalia kaudu.
Toitumine Putuktoiduline lind, kes kevadel ja suve esimesel poolel toitub peamiselt putukatest. Neid otsib põõsaste okstelt ja lehtedelt. Sügise poole sööb peale selle veel mitmesuguseid marju.
Pesitsemine Pesitsusterritooriumi valib isaslind, kes saabub tavaliselt umbes nädal enne emaslinde. Isaslind ehitab suure hulga mängupesi, jätab need aga seest vooderdamata. Emaslind valib ühe nendest pesadest ja viib ehituse lõpule. Pesa rajatakse rohttaimestiku varju maapinna kohale, harvem kõrgemale. Pesa koosneb kuivadest kõrtest ja taimevillast. Täiskurnas 4...6 muna. Munade rohekas värvus varieerub, kuid alati leidub neil mitmesuguse suurusega halle ja pruune laike.
Areng Haudevältus 11...13 päeva. Haudumisest võtavad osa mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpseks saavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 8 aastat.
Koht ökosüsteemis Toitudes mitmesugustest marjadest levitab nende seemnetega puu- ja põõsaliike. Putuktoidulise linnuna piirab mitmesugustes põõsastikes rööv- ja taimetoiduliste putukate hulka.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri