Pruunselg-põõsalind

 

Pruunselg-põõsalind

Vilka käitumise ja rohke häälitsemise ning laulu tõttu näib see väike linnuke närvilisena. Sageli ehmatab ta põõsastikus jalutajat mitmesuguste hoiatushäälitsustega, turritab erutuses kurgu- ja peasulgi ning nõksutab keha ühele ja teisele poole.

Eestisse saabub pruunselg-põõsalind mai keskpaiku. Isaslinnud saabuvad tavaliselt varem kui emaslinnud. Pärast saabumist valib isaslind omale pesitsusterritooriumi ja määrab tasase laulu saatel ära selle piirid. Mõne päeva pärast, tundes end seal juba peremehena, alustab lind valju territooriumilaulu ja hakkab ehitama mängupesi, mis jätab seest vooderdamata. Pruunselg-põõsalinnu laul on võrreldes teiste põõsalindudega lühike ja kare. Küllalt sageli laulab pruunselg-põõsalind nähtaval kohal, nagu põõsa ladvas, puu väljaulatuval oksal või telefonitraadil. Emaslinnu saabudes katkeb isaslinnu pesaehitusind otsekohe. Nüüd hakkab ta ahvatlema emaslindu pessa tulema. isaslind laulab lakkamata ja püüab emaslindu provotseerida pesaehitust jätkama. Aeg-ajalt tipib ta emaslinnu ümber laiali aetud tiibadega. Kui emaslind ei jää esimese pakutava pesaga rahule, näitab isaslind talle ka teisi pesi. Viimaks valib emaslind ühe pesadest ja viib ehituse ühe päevaga lõpule.

Pesa ehitatakse tavaliselt maapinnale rohttaimestiku varju. Pesa on kohev kuhik kuivadest taimekõrtest ja taimevillast. Munad on pesas rohekad, hallide ja pruunide laikudega. Haudumisest võtavad osa mõlemad vanalinnud, emaslind seejuures kestvamalt ja sagedamini. Hauduv pruunselg-põõsalind on ettevaatlik ja lahkub pesalt vaenlase lähenedes juba aegsasti. Siis püüab ta vigast teeseldes vaenlast pesa juurest eemale meelitada.

Rändlinnuna lahkub pruunselg-põõsalind meilt septembri esimesel poolel.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri