Metsis

Liiginimi eesti keeles Metsis
Liiginimi ladina keeles Tetrao urogallus L.
Rahvapäraseid nimesid Mõtus, rögiseja, metsakulu
Kehamõõtmed Meie suurim kanaline, hanesuurune jässakas suurlind. Tiiva pikkus isaslinnul 38...41, emaslinnul 28...31 cm.
Kehamass Isastel 3,8...4,8 ja emastel 1,4...1,8 kg.
Levik Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast Leena jõgikonnani. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole põhjapolaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis mandril suhteliselt ühtlase asustusega, saartel üksikute leiupaikadega haudelind.
Arvukus Arvukus on teinud läbi tugeva mõõnaperioodi. Viiekümnendatel loendati kuni 10 000 isaslindu (loendada saab metsiseid kõige paremini mängupaikadel), 1981. a. kevadel aga vaid 3000.
Elupaik ja -viis Metsise elupaigaks on suured okasmetsamassiivid ja rabametsad. Eestis eelistab metsis eelkõige liivaseid okaspuudega kaetud rabasaari, sest seal on häirimist ja hädaohte tunduvalt vähem. Kevadisteks mängupaikadeks on soosaared, rabamännikud, okasmetsad, kus alusmetsa on vähe ja häiritus minimaalne. Pesakonnad eelistavad hõredamat tiheda aluspuistuga metsi. Sulgima hakkavad isaslinnud peidavad end kõige tihedamatesse puistutesse. Talvel elavad metsised rabas või sellega piirnevatel aladel. Tegutseb ülekaalukalt maas.
Ränne Metsis on paigalind, magu teisedki kanalised. Seoses marjade valmimisega võib metsis ka oma elupaika vahetada.
Toitumine Suvel toitub lisaks selgrootutele ka veel õrnematest taimeosadest ja marjadest, eriti mustikatest. Talvel peamiseks toiduallikaks männiokkad.
Pesitsemine Mängu algus sõltub ilmastikust, mängu kulminatsioon on enamvähem aprilli keskel ja kestab kuni kuu lõpuni. Mängu alustavad vanemad isaslinnud, nooremad liituvad sellega tunduvalt hiljem. Soodsate ilmastikuolude puhul on täheldatud ka sügisest mängu, mis muidugi pole nii massiline, kui kevadine. Mänguplatsile kogunetakse päikeseloojangu ajal või natuke enne seda, seejärel pannakse iga linnu asukoht paika ja valitud puule jääb kukk ööbima. Paar tundi enne päikesetõusu alustavad nad mängu, mis algab naksutamisega, millele hiljem lisandub nn. "ihumine". Ihumine kestab mõne sekundi ja selle kestel ei kuule isaslind midagi. Mäng algab puudel, kui aga emaslinnud on kohale ilmunud, tulevad rüütlid puu otsast robinal alla, kaklevad omavahel ja paaritavad kanu. Pärast seda võivad kuked veel veidi mängida, kuid tavaliselt lahkuvad nad üsna ruttu. Mängus võib esineda ka nn. "hulle kukki", kes mänguekstaasis on võimelised ükskõik keda ründama. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku mõne varjava puhma või põõsa all.
Areng Mai lõpul ja juuni algul on pesas 4...16 kreemkollast pruunide laikudega muna. Kana haub 20...25 päeva, pojad on pesahülgajad, kes kümne päeva vanuselt on juba võimelised lendama.
Koht ökosüsteemis Metsise põhivaenlasteks on kährikud, kes kevadel tapavad palju poegi ning ei jäta ka mune rahule. Muidu on metsis väga ettevaatlik lind, mistõttu ta oma vaenlased kergesti avastab. Erandiks on mänguperiood, mille jooksul võib mängivatele metsistele kergelt ligi pääseda.
Ohustatus ja kaitse Metsis on jahikeelu all; jahimehed on esitanud korduvalt keskkonnaministeeriumile taotlusi muuta metsis taas jahilinnuks. Seni kuulub metsis looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metsist tahetakse ka Lääne-Eesti saartele laiemalt reaklimatiseerida.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri