Metsis

You need Plug-In support

Metsise hääl

 

Metsis

Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga, tema lend on madal, raskepärane ja lühimaaline. Kukk kaalub keskmiselt 4 ja kana 1,6 kilogrammi.

Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad, kus inimene teda väga vähe häirib. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder, nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Kui mänguplatsile saabub emaslind, liigub ta oma väljavalitu puu poole ning seejärel on kukk kohe oksalt maas ja kanal seljas. Pärast viljastamist kaob paar tavaliselt üsna ruttu tandrilt minema. Selle kunsti on neile selgeks õpetanud salakütid. Metsiste küttimine mängu ajal on muutnud paljud põlised mängupaigad mahajäetuteks.

Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Täiskurn on mai lõpul ja siis on pesas 7…11 kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad.

Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest.

Metsise põhivaenlaseks on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu, mille vältel võib ta ükskõik keda rünnata. Kui jõuvahekorrad ei klapi, lõpeb see aktsioon kuke jaoks tavaliselt kurvalt.

Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri