Metstilder

Liiginimi eesti keeles Metstilder
Liiginimi ladina keeles Tringa ochropus
Rahvapäraseid nimesid Lombilind, vesinepp
Kehamõõtmed Tiiva pikkus 13...15 cm
Kehamass 70...80 grammi
Levik Metstildri levila hõlmab metsavööndi Norra, Taani ja Austria joonelt kuni Ohhoota mere ja Tatari väina rannikuni. Põhja suunas on metstilder levinud ligikaudu põhjapolaarjooneni, lõuna suunas kuni metsasteipvööndini.   Eestis on metstilder kõikjal levinud  tavaline pesitseja.
Arvukus Sage.
Elupaik ja -viis Lind tegutseb eelkõige märgades kuusesegametsades. Oma kohalolu reedab ta tavaliselt valju meloodilise hüüuga, mis kõlab kui "tlüü tlüi". Metsades näeb metstildrit eelkõige loikude läheduses. Linnu lend on kiire ja põgenemisel äkiliste jõnksudega.
Ränne Rändlind. Lind talvitub Inglismaal ja Vahemeremaadel, põhiliselt aga Aafrika põhja- ja keskosas (välja arvatud kõrbed) ning Lõuna-Aasias. Rännet alustab augusti lõpus, naaseb meile aprilliks.
Toitumine Metstilder  toitub marjadest, seemnetest ja selgrootutest loomadest.
Pesitsemine Metstilder ise pesa harilikult ei ehita, vaid hõivab teiste lindude, eriti rästaste pesi. Täiskurnas on neli kahvatukollast, kahvatuoliivjat või pruunilaigulist muna, mida keskmiselt 21 päeva jooksul hauvad vaheldumisi mõlemad vanemad. .
Areng Noorlinnud püsivad pesas pärast koorumist vaid paar päeva ning siis lahkub pesakond pesast. Kolmenädalaselt linnupojad lennuvõimestuvad ning seejärel nad siirduvad toituma avamaastikele - avaratele jõeluhtadele ja niisketele niitudele

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri