Metstilder

Liiginimi eesti keeles	Metstilder
Liiginimi ladina keeles	Tringa ochropus
Rahvapäraseid nimesid	Lombilind, vesinepp
Suurus	Kehapikkus 20-24 cm, tiibade siruulatus 39-44 cm, kaal 75-85 g.
Levik	Pesitsusaegne levikuareaal on seotud Euraasia metsa- ja metsastepivööndiga, Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast Ohhoota mereni. Talvitumisalad asuvad Aafrikas, Lõuna-Aasias, Suurbritannias, Euroopa lõuna- ja läänepoolsetel aladel ning on enamasti seotud väga erinevate veekogude kallastega. Eestis laialt levinud haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 10 000 - 20 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Pesitseb niisketes hõredapoolsetes metsades, enamasti jõgede, ojade, kraavide või veeloikude läheduses, eelistades kuuse-segametsi. Lend on kiire ja põgenemisel äkiliste jõnksudega.
Ränne	Rändlind. Lind talvitub Inglismaal ja Vahemeremaadel, põhiliselt aga Aafrika põhja- ja keskosas (välja arvatud kõrbed) ning Lõuna-Aasias. Rännet alustab augusti lõpus, naaseb meile aprilliks.
Toitumine	Toitub peamiselt selgrootutest loomadest, aga ka taimeosadest, näiteks marjadest ja seemnetest.
Pesitsemine ja areng	Pesa on enamasti puu otsas, kasutab vanu rästaste pesi, samuti teiste lindude ja oravate pesi. Harva pesitseb maapinnal. Pinnasele pesa ehitades vooderdab ta mõne lohu kuivanud kõrtega. Maikuus muneb emaslind 2-4 kahvatukollast, kahvatuoliivjat või pruunilaigulist muna, mida keskmiselt 21 päeva jooksul hauvad vaheldumisi mõlemad vanemad. Koorunud pojad viibivad pesas vaid paar päeva. Varsti pärast poegade koorumist ning pesast lahkumist jätab emaslind pesakonna maha ja läheb ära talvitusaladele. Poegade eest hoolitsemine jääb isaslinnu tööks. Kolmenädalaselt linnupojad lennuvõimestuvad ning siirduvad toituma avamaastikele - avaratele jõeluhtadele ja niisketele niitudele.
Ohustatus ja kaitse	Looduskaitse alla ei kuulu, rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on soodsas seisundis. Osades piirkondades võib liigi seisundit kahjustada kuivendamine, kui see kahandab sobilike elupaikade pindala ja kvaliteeti.