Vaenukägu

 

Vaenukägu

Vaenukäol on veel teinegi huvitav nimi - toonetutt, mis viitab tema iseloomulikule välimusele. Nimelt on tal pea peal ruugetest mustaotsalistest sulgedest uhke tutt. Samas ei ole ta sellega just suur edvistaja, vaid vastupidiselt üsna arglik. Huvitav ja julgelt kostuv on küll aga tema häälitsus: "up-up...", mis on eestlastele kostunud peni haukumisena ja hädade kuulutamisena. Nii võis vaenukägu tuua nälga, sõda, vaenu, surma, ikaldust, mis kajastub ka tema nimedes: uputaja kägu, surmakägu, vaenukägu jne.

Elupaigaks on sel linnul kuivad karjamaad, raiesmikud ja niidud. Ta kõnnib sageli kiirel sammul maapinnal, aga võib ka puutüvel ronida. Lennul meenutab vaenukägu oma kontrastse ruuge-mustakirju sulestikuga kirevat liblikat, vehkides tihedalt laiade tiibadega.

Pesa rajab vaenukäopaar kiviaedadesse või -hunnikutesse, varemetesse või hoonete alla. Sellesse muneb ta 5...7 muna, mida haub 17 päeva. Munadele istub emaslind peale munemise lõpetamist ja alles haudumise lõpupoolel võib ta enda asemele isaslinnu lubada. Pesapuhtuse eest vaenukägu hoolitseda ei viitsi. Nii on ta saanud endale ka hulgaliselt "haisvaid nimesid": paskraag, pasknära, paskrästas, sitane rästas jt. Kõigele vaatamata kooruvad seal ruugete udusulgedega kaetud pojad, kes täieliku sulistumiseni pesas istuvad .

Toiduks on vaenukäol pinnase ülakihtide ja eriti sõnnikuhunnikute putukad. Ta urgitseb nad välja, viskab siis kõrgele õhku ja püüab suhu nii, et saak otse alla läheks.

Vaenukägu on rändlind. Ta lahkub meilt juba augustis ja tuleb tagasi aprilli teisel poolel. Talvituskorterid asuvad tal Aafrikas ja Lõuna-Aasias.

Vaenukägu on looduskaitse all.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri