Kiivitaja

You need Plug-In support

Kiivitaja hääl

 

Kiivitaja

Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind.

Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile.

Ta jookseb osavalt ja kiiresti rohus, samuti mööda ebatasast mätlikku pinnast, aeg-ajalt ootamatult peatudes ja ringi vaadates. Seejärel jookseb aga edasi, vahel mõnd ettesattunud putukat oma lühikese nokaga haarates. Häirituna tõuseb lendu ja annab oma kohalolekust märku töötult kõlvate ja kaeblike, tihti korduvate "kii-vit" hüüetega. Rahvapärimus pajatab, et muiste olnud kiivitaja vaenukukk, kes oma lennu ja kisaga andis põgeneva orja ära. Ta laulvat "Siin üks! Siin üks!"

Kiivitaja on levinud kogu Euroopas. Eestisse enamasti kiivitaja talveks ei jää, ent kaugele siit ta ka ei rända, vaid talvitub Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin.

Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse.

Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel.

Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri