Eestikeelne nimi (harilik) hiirekõrv
Ladinakeelne nimi Capsella bursa-pastoris (L. ) Med.
Rahvapärased nimed kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda ristõielised, perekonda hiirekõrv.
Eluvorm Üheaastane ühekojaline rohttaim, võib talvituda. Kõrgus (8) 10¼50 (65) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega väikesed neljatised õied. Tupplehed munajad, kuni 2 mm pikad ja 1 mm laiad, laia nahkja servaga. Kroonlehed äraspidi munajad, kuni 3,5 mm pikad ja 1,3 mm laiad, valged. Õied on koondunud pikka kobarasse. Pikaajaline õitseja: õitseb maist (aprillist) hilissügiseni.
Vili Kolmnurkselt äraspidi südajad tiivutud kõdrakesed, tipul madala sisselõikega. Kõdrakese pikkus kuni ligi 1 cm. Viljumisel õisik pikeneb, on kuni 46 cm pikkune. Viljaraod asetsevad horisontaalselt, on kuni 2,2 cm pikkused. Seemned helepruunid, ovaalsed, kuni 1 mm pikkused, peaaegu siledad. Ühes viljapesas on 11¼16 seemet.
Leht Esinevad nii juurmised kui ka varrelehed, kõik on lihtlehed, kaetud harunenud karvadega. Juurmised lehed moodustavad tiheda kodariku, on rootsulised, sulgjagused kuni -lõhised, leheserv terve või ebakorrapäraselt hambuliste hõlmadega. Pikkus 1,5¼16 cm ja laius 0,3¼3 cm. Varrelehed on rootsutud, istuvad, laiade varreümbriste kõrvakestega, enamasti mõnevõrra tervema servaga kui juurmised lehed, vahel siiski päris sulghõlmised. Pikkus 0,7¼9 (13) cm ja laius 0,1¼1,8 (3) cm. Kõige ülemised varrelehed väiksemad ja enam-vähem terveservalised, noolja alusega.
Vars Enamasti ühe varrega. See on püstine, lihtne või harunenud, karvane kuni peaaegu paljas.
Maa-alune osa Taimel on küllaltki sügavale tungiva sirge peajuurega sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Üks taim võib anda 2000¼40000 (73000) seemet. Nende idanemisvõime säilib 6 aastat.
Levik ja ohtrus Inimese abiga on muutunud kosmopoliidiks, ei leidu vaid troopikas ja kõige kaugematel polaaraladel. Kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis väga sage.
Kasvukoht Kasvab teede ääres, jäätmaadel, umbrohuna põldudel, tänavasillutiste vahedes, muruplatsidel, metsasihtidel (laane- ja salumetsas), ka rannavallidel ja põisadrul. Olenevalt kasvukohast esineb palju erinevaid vorme.
Koht ökosüsteemis Taime rohelised osad on mitmetele loomadele toiduks, eriti kevadel, kuid suvel ja sügisel ka seemned. Umbrohuna võib oma kasvukohast välja tõrjuda väiksemaid taimi.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Tavaline umbrohi põldudel ja aedades. Laialt tuntud ravimtaimena. Tarvitatakse mõningate naistehaiguste vastu, mitmesuguste sisemiste verejooksude peatamiseks, põiekivide, põrnapõletiku, kollatõve ja lahtiste haavade ravimiseks, vähendab liigeste ja lihaste valu, kasutatav ka sünnitusabis. Noored kevadised lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C, sobivad salatiks või supilisandiks. Seemned on vitamiin K  ja õlirikkad, asendavad sinepit. Vähem tähtis on meetaimena. Hea toit küülikutele. Rahvameditsiinis on teed kasutatud reuma korral, välispidiselt silmahaiguste ja tuulerõugete ravimiseks. Kuivatatud taime on piibus hambavalu vastu suitsetatud. Ravimiks kogutakse kogu taim õitsemise ajal koos juurtega. Suve teisel poolel muutub taim siiski mõnevõrra mürgiseks ja võib rohke söömise korral kariloomadele ohtlik olla. Mõningatel andmetel on eriti ohtlikud vilja sisse sattunud seemned. Hiirekõrva ravimid on kanged ja ohtlikud ning neid võib tarvitada ainult arsti ettekirjutuste kohaselt.