Eestikeelne nimi harilik kopsurohi
Ladinakeelne nimi Pulmonaria officinalis L.
Rahvapärased nimed imikas, maksarohi, sapirohi, võtmekeeled

Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda kopsurohi.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab puhmikutena. Kõrgus 15¼35 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas. Putuktolmleja. Õitseb varakevadel aprillis ja mai alguses, õied ei puhke üheaegselt.
Vili Munajas enamasti sile ja läikiv mustjaspruun noorelt lühikarvane pähklike, mis on varustatud magusa lisemega. Viimane on abivahend sipelgate abil levimiseks. Seemned varisevad sageli poolvalminult ja järelvalmivad mullapinnal.
Leht Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1¼2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5¼12 cm ja laius 2¼5 (7) cm.
Vars Varsi palju, need on püstised või veidi tõusvad, lihtsad. Kaetud pikemate harjasjate ja lühemate näärmekarvadega. Varred hakkavad uuenemispungadest arenema juba jaanuaris.
Maa-alune osa Risoom on horisontaalne, roomav, harunenud, rohkete sügavale ulatuvate (kuni 30 cm) lisajuurtega.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil. Vegetatiivselt laieneb küllaltki kiiresti.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eestis tavaline.
Kasvukoht Salumetsas. Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki varjulistes metsades. Eelistab parasniiskeid muldi.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Seemneid levitavad sipelgad, keda meelitab magus söödav lise. Nakatub kergesti jahukastesse.
Kaitse Pole Eestis kuigivõrd ohustatud, ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Sisaldab rohkesti limaaineid. Rahvameditsiinis on tarvitatud kuivatatud maapealset osa kopsuhaiguste, gripi, bronhiidi ja köha raviks. On ka sapieritust ja veeväljutamist soodustava toimega. Kompresse ja vanne tehakse nahalöövete ja -põletike korral. Värskeid vitamiinirikkaid lehti võib tarvitada salatina. Kasutatakse ka mahla. Taim on dekoratiivne alates varakevadel õitsemisest kuni augustini, mil püsib kaunis lehekodarik. Sobib rühmadena varjulistesse kohtadesse.