Eestikeelne nimi	harilik kopsurohi
Ladinakeelne nimi	Pulmonaria officinalis L. (Eestis kasvava alamliigi sünonüüm ka Pulmonaria subsp. obscura (Dumort.) Murb.)
Rahvapärased nimed	imikas, maksarohi, sapirohi, võtmekeeled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda kopsurohi.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab puhmikutena. Kõrgus 15-35 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem. Krooni neelus on karvaring. Puhkemisel on õied roosad, hiljem muutuvad karmiinpunaseks kuni lillaks, õitsemise lõpul lillakassiniseks, vahel on valged. Õied asuvad tipmistes üksikute kõrglehtedega ebasarikas. Putuktolmleja. Õitseb varakevadel aprillis ja mai alguses, õied ei puhke üheaegselt.
Vili	Munajas enamasti sile ja läikiv mustjaspruun noorelt lühikarvane pähklike, mis on varustatud magusa lisemega. Viimane on abivahend sipelgate abil levimiseks. Seemned varisevad sageli poolvalminult ja järelvalmivad mullapinnal.
Leht	Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5-12 cm ja laius 2-5 (7) cm.
Vars	Varsi palju, need on püstised või veidi tõusvad, lihtsad. Kaetud pikemate harjasjate ja lühemate näärmekarvadega. Varred hakkavad uuenemispungadest arenema juba jaanuaris.
Maa-alune osa	Risoom on horisontaalne, roomav, harunenud, rohkete sügavale ulatuvate (kuni 30 cm) lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil. Vegetatiivselt laieneb küllaltki kiiresti.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Salumetsas. Enamasti valguseküllasemates kohtades muidu küllaltki varjulistes metsades. Eelistab parasniiskeid muldi.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Seemneid levitavad sipelgad, keda meelitab magus söödav lise. Nakatub kergesti jahukastesse.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sisaldab rohkesti limaaineid. Rahvameditsiinis on tarvitatud kuivatatud maapealset osa kopsuhaiguste, gripi, bronhiidi ja köha raviks, ei ole tõestatud aitama kopsupõletiku vastu. On ka sapieritust ja veeväljutamist soodustava toimega. Kompresse ja vanne tehakse nahalöövete ja -põletike korral. Värskeid vitamiinirikkaid lehti võib tarvitada salatina. Kasutatakse ka mahla. Taim on dekoratiivne alates varakevadel õitsemisest kuni augustini, mil püsib kaunis lehekodarik. Sobib rühmadena varjulistesse kohtadesse.
Sarnased taimed	On peotäis huvitavaid liike, kes kõik õitsevad varakevadel, hiljem õis või õisik täielikult kaob ja nähtavale ilmuvad iseloomulikud lehed. Sageli tuntaksegi selliseid pigem lehtede kui varakevadiste õite järgi - sest kes nii vara kevadel ikka metsa läheb! Sellesse punti kuuluvad näiteks katkujuured, paiselehed, osaliselt ka sinililled. Kindlasti kuulub selliste taimede hulka kopsurohi, keda enamus suviseid metsaskäijaid tunneb väga iseloomulike laiade karekarvaste juurmiste lehtede järgi.