Eestikeelne nimi	harilik jänesekapsas
Ladinakeelne nimi	Oxalis acetosella L.
Rahvapärased nimed	jäneseoblikad, jäneseapukad, käokapsas, meesterahva soone rohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda jänesekapsalised, perekonda jänesekapsas.
Eluvorm	Maapealse varreta mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 7…15 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii tupp kui kroon on lahklehised. Tupplehed kuni 0,5 cm pikad, kitsad, ripsmelise servaga, tipp sageli verevpunane. Kroon valge, mõnikord roosakas või lillakas, alusel kollaka laiguga, sageli tumedamate soontega. Kroonlehed 1…1,6 cm pikad ja 5…7 mm laiad. Õied asuvad üksikult pika rao tipus, rao pikkus kuni 8 (10) cm. Õieraag on tihedalt kaetud valgete karvadega, tema keskkohast veidi kõrgemal asuvad kaks 2,5…3 mm pikkust ja 1 mm laiust soomusjat kõrglehte. Õitseb mais ja juunis, kuid kuni hilissügiseni võivad ilmuda vähe silmapaistvad väikesed lühikestel raagudel olevad õied, mis jäävad metsakõdu või sambla varju. Need õied jäävad suletuks ja on isetolmlevad. Neist arenevad täiesti normaalsed seemned. Viljade valmides tuleb õieraag kõdust või samblast välja.
Vili	Ovaalne või veidi piklik viiekandiline kupar, mille pikkus on 0,8…1 cm, läbimõõt kuni 0,5 cm. Viiepesaline, igas enamasti vaid üks seeme. Seemned munajad, läikivpruunid, pikuti soontega.
Leht	Kolmetised juurmised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed äraspidi munajad, tipus laisüdajalt pügaldunud, pikkus 1…2,5 cm ja laius 1,5…3 cm. Nii alt kui pealt kaetud hõredalt valgete pikkade karvadega. Lehekeste serv ripsmeline. Õite alusel on kõrglehed.
Vars	Maapealne vars puudub.
Maa-alune osa	Taimel on peenike risoom (läbimõõt 1…2 mm), roomav, harunev, kahvatutes toonides. Ta on kogu ulatuses kaetud laimunajate teravatipuliste lihakate punakate soomustega. Soomuseid on suhteliselt hõredalt, tihedamalt vaid risoomi tipuosas. Juured suhteliselt hästi arenenud.
Paljunemine	Paljuneb nii suguliselt seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi abil. Sageli on peamiseks vegetatiivne paljunemine.
Levik ja ohtrus	Levinud väga laialdaselt: peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-, Ida- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Eelkõige palu-, loo-, laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Eelistab varjukamaid kasvukohti ja suhteliselt viljakat mulda. Kõige sagedamini kuusikutes.
Koht ökosüsteemis	Maapealsed osad on toiduks mitmetele loomadele. Kevadisi õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kogu taime maapealne osa on hapukas, mistõttu taime kasutatakse salatite ja suppide valmistaiseks. Suurel hulgal tarvitatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Lastel võib äärmisel juhul põhjustada isegi surma. Lehed sisaldavad rohkesti vitamiini C.