Eestikeelne nimi (harilik) kalmus
Ladinakeelne nimi Acorus calamus L.
Rahvapärased nimed kalm, kalpus, sooingver, valumõõk, tütrejuur, isujuur
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda võhalised, perekonda kalmus.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,6...1,6 m. Kogu taim on tugeva meeldiva lõhnaga.
Õis Taimel on lihtsa õiekattega mõlemasugulised õied. Õiekattelehed on rohekaskollased, kilejad. Õied moodustavad väga tiheda rulja tipu suunas aheneva tõlviku. Tõlviku pikkus on 5...8 cm ja läbimõõt 7...11 mm. Õisiku alusel on väga pikk (40...85 cm) kandeleht, mis näib varre pikendusena. Õitseb juunis ja juulis, kuid mitte igal aastal.
Vili Viljaks on mõneseemneline kuiv mari. Eesti tingimustes viljad ei arene.
Leht Kõik lehed on juurmised, mõõkjad, tiheda kimbuna, rootsutud. Lehe laius on 1...1,5 cm. Keskrood on tugev, serv sageli laineline. Alusel on need sageli punakad, muidu kollakasrohelised.
Vars Maapealne vars on lapik, ühel küljel tugeva pikiribiga, vastasküljel vaoga.
Maa-alune osa Risoom on pikk, horisontaalselt ülemises mullakihis roomav, suhteliselt jäme (1...2 cm), tumedalt värvunud (pruunikas või rohekas). Risoomile kinnituvad rohked pikad lisajuured.
Paljunemine Meie tingimustes paljuneb ainult vegetatiivselt risoomi tükkide abil, soojemas kliimas ka seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Siberi lõunarajoonides, Kaug-Idas, subtroopilises Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põline kodumaa on siiski vaid Kesk-Aasia ja India. Eestis sage, kohati esineb massiliselt, eriti tavaline Lõuna-Eestis.
Kasvukoht Kasvab mageveekogude mudases kaldaosas ja madalates veekogudes, ka mererannikul lompides.
Koht ökosüsteemis Taim on toiduks mõningatele taimtoidulistele loomadele, eelkõige põtradele. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, kes aitavad neid süües ka seemnetel levida.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Vana ravimtaim. Risoom sisaldab rikkalikult eeterlikku õli (tugeva baktereid hävitava toimega) ja tärklist. Risoomi kasutab ravimitööstus, mis valmistab temast arstimeid seedehäirete ning mitmete närvi- ja sisehaiguste raviks. Varem näriti risoomi gripi ja katku ajal. Kasutatakse ka veterinaarias, peamiselt loomade seedehäirete korral. Nii risoome kui ka lehti kasutatakse kirpude peletamiseks. Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse risoomi parfümeeria-, kondiitri-, likööri- ja veinitööstuses. Risoomist toodetakse tärklist. Kaukaasias pargitakse kalmuse abil nahkasid. Taim on värskelt mürgine, kuivatamisel aga mürgisus kaob.