Eestikeelne nimi kärbesõis
Ladinakeelne nimi Ophrys insectifera L.
Rahvapärased nimed kärpselill, kärbsejuur, kärblase juur

Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda käpalised, perekonda putukõis.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (12) 18...35 (50) cm.
Õis Mõlemasugulised kärbse välimusega väga lühiraolised nõrgalt lõhnavad õied. Välimised õiekattelehed on helerohelised, kuni 8,5 mm pikkused. Sisemised õiekattelehed on punakaspruunid, sametjad, kuni 5 mm pikkused. Huul on suur, lame, kolmehõlmaline, sametjas, värvuselt punakaspruun, servadel heledam, keskel kahe sageli kokkusulava valkja või sinaka laiguga. Õie ülaosas on suur heledamate täppidega tume moodustis – emakaga kokkukasvanud tolmukad. Õied on koondunud pikka (5...20 cm) hõredasse ühekülgsesse õisikusse. Ühel varrel võib olla kuni 14 õit. Õite alusel on pikad süstjad kandelehed. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili Püstised ovaalsed kuni 1,8 cm pikkused kuprad, valmivad alates juulist.
Leht Varre alumises osas on 2...4 kitsast teravatipulist kaarroodset sinakasrohelist lihtlehte. Lehe pikkus on 4,5...10 (12) cm ja laius kuni 2 (2,3) cm, asuvad tupjalt ümber varre. Varre ülaosas on 1...2 väikest teravatipulist suures osas tupjalt vart ümbritsevat lehte.
Vars Vars on püstine, värvuselt kollakasroheline, alusel 1...2 labata lehetupega.
Maa-alune osa Taimel on ümar või veidi piklik tömbi alusega juuremugul, mille läbimõõt on umbes 0,5 cm.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud suhteliselt kitsalt Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis esineb paiguti, enamasti läänesaartel ja mandri loodeosas, vähem ka Lääne- ja Põhja-Eestis, Võrtsjärvest idas, mujal väga haruldane või puudub. Liik on Eestis oma levila põhjapiiril.
Kasvukoht Kasvab päris- ja looniitudel, puisniitudel, madalsoodes, hõredamates loometsades, kadastikes. Eelistab niiskemaid kasvukohti, kuid vahel kasvab ka päris kuivadel loodudel. Taime levikut piiravaks teguriks on lubjalembesus.
Koht ökosüsteemis Juuremugulaid tuhnivad välja ja söövad metssead. Tolmeldajateks on isased kaevurherilased, kes meelitatakse kohale nende emasloomadele omaste lõhnadega – nad tulevad paarituma.
Kaitse II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab noppimine. Metssead armastavad kärbesõie juuremugulaid välja tuhnida ja süüa. Kärbesõis hävib ka niiskusreziimi muutmisel, näiteks kuivendustööde tagajärjel.
Kasutamine Ilus niidulill, kuid tema ilu tuleb nautida looduses taimi kaasa noppimata.