Harilik kassikäpp
(Antennaria
dioica)
kiisukäpad, salakoirohi, kooljavearohi, kõõmaheinad
Olete võib-olla koolitunnist kuulnud, et kassikäpp on kahekojaline, ja taolisi rohttaimi ei ole Eestis palju. Aga mida kahekojalisus tähendab? Kahekojaline on selline taimeliik, kellel on emasõied ühel, isasõied teisel taimel, teisisõnu, kellel on nii emas- kui isastaimed, teisisõnu, kelle emas- ja isasõied “elavad” erinevas “kojas”. Seega ei saa üksi kasvavatel kahekojalistel taimedel seemned kunagi valmida. Nii kasvavadki kassikäpad sageli hulganisti koos, emastaimed ja isastaimed lähestikku. Kassikäpad asustavad tavaliselt kõige kuivemad kohad männimetsades, metsateedel ja lagendikel, harvem võib neid kohata niidul. Oma kehva pinnasega kasvukohas moodustab kassikäpp terve suure "koloonia". Nii on sageli kogu maa kassikäppadega kaetud.
Et kassikäpp saaks tiheda muruvaiba moodustada, selleks on tal hästi arenenud vegetatiivne paljunemine, paljunemine, mis ei vaja seemneid. Kassikäpa maa-alustest roomavatest vartest kasvavad välja võsundid, mis võivad soodsates tingimustes juurduda ja anda alguse uuele taimele. Noored taimed kasvatavad vaid juurmise lehekodariku ja nii tekibki tihe “kassikäpamuru”. Õitsema hakkavad vanemad taimed. Siis kerkib päikse poole paarikümne sentimeetri kõrgune vars, mis on kaetud kitsaste viltkarvaste lehtedega. Ka juurmised kodarikulehed on noorena mõlemalt küljelt valgeviltjad, hiljem vaid alumiselt küljelt.
Eriti huvitavad on kassikäpa õied, õigupoolest õisikud. Kassikäpal,
nagu kõigil korvõieliste sugukonda kuuluvatel taimedel, on korvõisikud.
Korvõisikud koosnevad paljudest väikestest putkõitest ja üldkatise
lehtedest. (Üldkatise lehed ümbritsevad korvõisikuid ja neid tasub
korvõielistega lähemalt tutvuvatel taimesõpradel tähele panna, sest
viimaste kuju ja iseärasuste järgi määratakse sageli liike.) Ühe varre
tipus on kassikäpal tavaliselt neli kuni kümme õisikut. Panna tähele, et
kassikäpa puhul on õite liitumine õisikusse eriti tähelepanuväärne, sest
korvõisikud, mis ise koosnevad paljudest väikestest õitest, on omakorda
ühinenud. Taoliselt mitmekordselt ühinenud õied moodustavadki väga pehme
välimusega liitõisiku, mille järgi on taimele nimi antud - kassikäpp.
Osadel kassikäpa taimedel on vaid emasõitest koosnevad õisikud, teistel
seevastu mitte isasõitest, vaid mõlemasugulistest õitest koosnevad
õisikud. Siiski toimivad mõlemasoolised õie isasõitena, sest emakas on
neis viljatu ja seemned ei arene. Kes mais või juunis õitsevaid
kassikäppi näinud, teab, et osa kassikäppasid on valgete õisikutega, osa
aga roosad või päris tumepunased. Värvi järgi saab öelda, millised on
emastaimed, millised mõlemasugulised. Mõlemasoolised õied on kassikäpal
alati valged, emasõied aga enamasti roosades või punastes toonides.
Selline ilus taim sobib loomulikult hästi iluaedadesse, näiteks kiviktaimlasse või kuiva liivase koha katmiseks. Kuid kassikäppa on ka rahva seas ravimtaimeks peetud. Temast on abi saadud nii maopõletiku kui kõhulahtisuse korral, samuti paisete ja isegi lihtsa köha puhul.