Kassikäpp
(Antennaria dioica)
kiisukäpad, salakoirohi, kooljavearohi, kõõmaheinad

Kassikäpp on omapärase välimusega ja huvitavate eluviisidega taim. Olete kindlasti koolitunnist kuulnud, et kassikäpp on kahekojaline. Selliseid ei ole meie looduses just kuigi palju. Aga mida see kahekojalisus tähendab, seda sageli ei teata. Kahekojaline on selline taimeliik, kellel on emasõied ühel, isasõied aga teisel taimel. Seega ei saa üksinda kasvavatel kahekojalistel taimedel seemneid kunagi valmida. Nii kasvavadki kassikäpad sageli hulganisti koos, emastaimed ja isastaimed lähestikku. Kassikäpad on asustanud tavaliselt kõige kuivemad kasvukohad männimetsades, metsateedel ja lagendikel, harvem võib neid kohata ka niidul. Oma kehva pinnasega kasvukohas moodustab kassikäpp terve suure "koloonia". Nii on sageli kogu maa kassikäppadega kaetud.

Et kassikäpp saaks tiheda muruvaiba moodustada, selleks on tal hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. See on paljunemine, milleks ei ole vaja seemneid. Kassikäpa maa-alustest roomavatest vartest kasvavad välja võsundid, mis võivad soodsates tingimustes juurduda ja anda alguse uuele taimele. Noored taimed kasvatavad vaid lehekodariku ja nii tekibki tihe kassikäpamuru. Vanemad taimed hakkavad ka õitsema. Siis kerkib neil päikse poole paarikümne sentimeetri pikkune vars, mis on kaetud kitsaste viltkarvaste lehtedega. Valgeviltjad karvad ongi õite kõrval teised selle taime kaunistajad. Ka juurmised kodarikulehed on noored mõlemalt pinnalt valgeviltjad, hiljem vaid alumiselt küljelt.

Kuid eriti huvitavad on siiski kassikäpa õied. Täpsemalt mõeldakse nende õite all tavaliselt õiskuid, korvõisikuid, mis koosnevad paljudest väikestest putkõitest ja üldkatise lehtedest. Ühe varre tipus on kassikäpal tavaliselt koos neli kuni kümme õisikut. koos moodustavad nad väga pehme välimusega liitõisiku, mille järgi ongi sellele taimele nimeks pandud kassikäpp. Ühtedel taimedel on vaid emasõitest koosnevad õisikud. Kuid teistel pole mitte isasõitest, vaid mõlemasugulistest õitest koosnevad õisikud. Siiski on nendest mõlemasoolistest õitest kasu sama palju kui isasõitest, sest seemneid neist ei arene. Kes mai- või juunikuus õitsvat kassikäpamuru näinud, see teab, et osa kassikäppasid on valgete õisikutega, osa aga roosad või koguni päris tumepunased. Selle värvi järgi saab öelda, millised on emasõied ja millised mõlemasugulised. Mõlemasoolised õied on kassikäpal alati valged, emasõied aga enamasti roosades või punastes toonides.

Selline ilus taim sobib loomulikult hästi iluaedadesse, näiteks kiviktaimlasse või kuiva liivase koha katmiseks. Kuid kassikäppa on ka rahva seas ravimtaimeks peetud. Temast on abi saadud nii maopõletiku kui kõhulahtisuse korral, samuti paisete ja isegi lihtsa köha puhul.