Eestikeelne nimi (harilik) kassikäpp
Ladinakeelne nimi Antennaria dioica (L. ) J. Gaertn.
Rahvapärased nimed kiisukäpad, salakoirohi, kooljavearohi, kõõmaheinad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kassikäpp.
Eluvorm Mitmeaastane kahekojaline rohttaim. Kõrgus (1) 10¼25 (35) cm. Kasvab enamasti tihedate kogumikena.
Õis Õied moodustavad valgeviltja raoga keraja korvõisiku, mille läbimõõt on 5¼8 mm, pikkus 8¼13 mm. Üldkatis koosneb katusekividetaoliselt asetunud lehekestest, üldkatise alusel on villkarvad. Korvõisikud on koondunud 4¼10- (12) kaupa varre tippu tihedasse kändasse. Taimed on kahekojalised, esineb nii emasõitega kui mõlemasuguliste õitega õisikuid. Mõlemasugulistes õites on emakas viljatu. Emasõitega korvõisikud on veidi piklikumad. Mõlemasuguliste õitega õisikute üldkatis on enamasti valge, heleroosa või roosakasvalge, õitest lühemate lehekestega. Emas-korvõisikute üldkatis on tumepunane, roosa või valge, sageli õitest pikemate lehekestega. Kõik õied on putkjad, õiekroon enam-vähem sama värvi, mis üldkatis, mõlemasugulistel õitel aga alati valge. Kroon mõlemasugulistel õitel 3¼5 mm pikkune, emasõitel 7¼10 mm pikkune. Õitseb mais ja juunis, vahel kuni augustini.
Vili Elliptiline tavaliselt sileda pinnaga 7¼10 mm pikkune seemnis. Pappus valge kuni punakas, koosneb tavalistest siidkarvadest. Viljad valmivad juunis ja juulis, tuullevija.
Leht Mõlemalt pinnalt valgeviltjad lihtlehed. Taimel on olemas nii varrelehed kui ka juurmine lehekodarik. Juurmised lehed on mõlajad kuni äraspidi munajad, ahenevad rootsuks, tömbi tipuga, kuni 1,3 m laiused. Juurmiste lehtede ülakülg on viltjas vaid noortel lehtedel. Varrelehti on 7¼15, need on rootsutud, varrele ligistunud, peaaegu lineaalsed, teravatipulised, 1¼2 mm laiused ja 1¼4 cm pikkused.
Vars Maapealne vars on püstine, sirge ja harunemata, lehistunud, üleni kaetud valgete viltkarvadega. Vegetatiivsed varred kannavad vaid madalaid lehekodarikke.
Maa-alune osa Risoom on pikk, roomav, peenike, puitunud, lehekodarikke kandvate lamavate ja juurduvate võsunditega. Risoomile kinnituvad väheharunenud lisajuured.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate ning juurduvate võsundite abil. Paljundatakse ka jagamise teel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas esineb väga lähedane liik. Eestis tavaline.
Kasvukoht Kasvab kuival liiva-, savi- ja rähkpinnasel, pärisaru- ja looniitudel, puisniitudel, hõredates nõmme-, palu- ja loometsades, metsa- ja teeservadel, raiesmikel. Eelistab valgusrikast liivast või lubjarikast kasvukohta.
Koht ökosüsteemis Moodustab sageli lausalisi muruvaipu, kuid võib esineda ka segus kõrrelistega.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. Kultuurist teada alates 16. sajandist.