Eestikeelne nimi harilik hobukastan
Ladinakeelne nimi Aesculus hippocastanum L.
Rahvapärased nimed kastanipuu, taanipuu, okasõunapuu, kastanje, saksamaa sarabuu
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda hobukastanilised, perekonda hobukastan.
Eluvorm Mitmeaastased heitlehised ühekojalised lehtpuud. Kõrgus kuni 25 (30) m. Kasvab 200¼300 aastat vanaks.
Õis Mõlemasugulised (harva ühesugulised), korrapäratud, suurtes koonusjates püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Õiekate kaheli, kroon- ja tupplehti 4¼5, need on valged, kollaste või punaste vööde või laikudega. Õie- ja õisikuraod roostevärvi karvadega. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses. Putuktolmleja.
Vili Paksuseinaline kolmeks osaks lagunev kupar. Peaaegu kerajas, ogaline, kollakasroheline, ühe kuni kolme keraja tumepruuni läikiva seemnega, mille läbimõõt on 4¼6 cm. Seemned suure hallikaspruuni nabalaiguga. Valmivad septembris ja oktoobris.
Leht Vastakud (5) 7 lehekesega suured sõrmjad liitlehed. Lehekesed on äraspidimunajad, pikkusega 10¼20 cm ja laiusega 3¼10 cm, tipp lühidalt teritunud, serv saagjas. Keskmised lehekesed on suuremad kui servmised. Pealt tumerohelised, alt heledamad, roodude kohal pruunikad karvad. Leheroots kuni 20 cm pikk.
Vars Koor hallikaspruun, korp plaatidena. Võrsed pruunid või veidi punakad, tugevad. Pungad väga suured, eriti tipmised (kuni 2,5 cm), kleepuvalt vaigused, tumepruunid. Tüve läbimõõt kuni 2 m (nii jämedaid puid pole Eestist teada).
Maa-alune osa Juurestik hästi arenenud sammasjuurestik rohkete külgjuurtega. Juurekarvadel õhulämmastikku omastavad bakterid, mistõttu võib kasvada suhteliselt lämmastikuvaestel muldadel.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Looduslikult vaid Balkani poolsaarel, kultuurtaimena levinud väga laialdaselt peaaegu kogu Euroopas. Eestis ilupuuna tavaline, looduslikult ei esine, harva metsistunult.
Kasvukoht Eelistab liivsavimulda. Võrdlemisi külmakindel.
Koht ökosüsteemis Viljad hea lisatoit metssigadele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Puit on kerge, pehme, hästi poleeritav. Kasutatakse meenete valmistamiseks, vineeri tootmiseks, mööblitööstuses. Hea meetaim. Rohkesti kasutatakse vilju, mis sisaldavad umbes 39% tärklist, umbes 15% suhkruid, rasvaineid, tselluloosi jms. Viljadest toodetakse õli, piiritust, tärklist. Jahu lisatakse kohvile. Söögiks sigadele ja lammastele. Viljakest sisaldab rohkesti park- ja värvaineid. Seemneid kasutatakse ka ravimpreparaatide valmistamiseks, vähemal määral koort, õisi ja lehti. Kasutatakse veenide laienemise, hemorraagia puhul, ka valuvastastes salvides. Põletikuvastane, hoiab ära tursete tekke. Koort on tarvitatud ka seedetegevuse ergutamiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, keedist välispidiselt paisete korral. Õite tee on kõhukinnisti. Seemneid kasutatakse veel köhavastase vahendina, reuma vastu, praetuna teatud verejooksude korral. Paks ja mõru viljakest on mürgine, põhjustab mao- ja soolekatarri, pupillide laienemist, nägemis- ja teadvusehäireid. Laialt kasutatakse haljastuses. Eriti dekoratiivne kevadel õitsemise ajal. Esineb mitmeid vorme. Kasvatatakse üksikpuudena ja alleedena.