Kevadine seahernes
(Lathyrus vernus)
kurelääts, metshernes, ussiernes, imetlemiserohi

Kevadel õitseb varjukates lehtpuumetsades palju ilusaid lilli. Üks tavalisemaid neist on kevadine seahernes. Tema õitsemist võib näha maikuus ja juuni algul. Seejuures muudavad seaherne õied pidevalt värvi. Puhkemisel on nad lillakad või punakad, vahel roosakad, tasapisi muutuvad aga järjest sinisemaks. Kui õied kuivama hakkavad, siis on nad enamasti päris helesinised. Kuna kevadise seaherne õied on ka küllaltki suured, siis on see taim arusaadavalt ilutaimede pikas nimistus. Ta kasvab enamasti puhmikutena ja sobib niimoodi poolvarjuliste alade haljastamiseks, näiteks parkidesse suurte puude alla või põõsastikesse. Ilus ei ole ta mitte ainult kevadel, lehed püsivad isegi kuni septembrikuuni.

Kevadise seaherne äratundmiseks ei ole õisi vaja nähagi, väga iseloomulikud on ka tema lehed ja kasvuvorm. Paarissulgjad liitlehed on tal suuremad kui teistel seahernestel, kusjuures lehekesed on isegi kuni kaheksa sentimeetri pikkused. Suurelehelistest hernestest ja ubadest eristab teda väga pikalt teritunud lehetipp, mis lõpeb väikese pehme ogaotsaga. Lehe alumine pind on selgesti läikiv, veidi sinakas. Nii suuri lehekesi ei ole mõistagi ühel lehel kuigi palju: kolm paari. Lisaks tavalistele lehtedele on kevadisel seahernel olemas ka veel abilehed. Need on leherootsude alusel olevad otse varrele kinnitunud väikesed lehekesed.

Kaugemalt võib selle taime ära tunda tugeva püstise kasvuvormi järgi. Kevadeti on ta küllaltki hõre, selles on osalt süüdi see, et kevadise seaherne ülemised lehed avanevad alles õitsemise lõpupoole. Õitsemise ajal ja veidi veel peale sedagi on kevadine seahernes väga hea söödataim kõigile koduloomadele, kes vaid satub tema varjukatesse kasvukohtadesse.

Ilusad õied meelitavad kohale ka arvukalt mesilasi. Tolmeldamise eest saavad nad tasuks korraliku nektarisaagi. Mesinikud hindavad teda meetaimena väga kõrgelt. Kuid sellega ei piirdu veel kevadise seaherne kasutamisvõimalused. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid arvatavast äranõidumisest tekkinud hädasid. Sellele viitavad mõned kevadise seaherne rahvapärased nimed, nagu näiteks jooksvarohud või imetlemiserohi.