Eestikeelne nimi (harilik) kullerkupp
Ladinakeelne nimi Trollius europaeus L.
Rahvapärased nimed munalill, munaninn, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20¼50 cm.
Õis Õied üksikult, kerajad, 3¼5 cm läbimõõdus. Õiekate kaheli, lahklehine. Tupp on kroonjas, 10¼15 lehest koosnev, hele- kuni kuldkollane, tupplehed nõgusad. Kroonlehed kitsas-lineaalsed, veidi laienenud tipuga, neid on palju, nad on 5¼7 mm pikad, oranzid, asuvad tupplehtede varjus ja on muundunud nektaariumideks. Tolmukaid ja emakaid palju. Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja.
Vili Haakja tipuga kukkurviljad moodustavad keraja nuti, on 7¼12 mm pikad. Seemned väikesed, mustad, läikivad.
Leht Sõrmjagused lihtlehed, pealt tumerohelised, alt heledamad. Rohked juurmised lehed on pikarootsulised, laba sõrmjalt 3¼5-jagune, rombikujuliste osadega, mille serv on hambuline. Varrelehed lühirootsulised kuni rootsutud, juurmistest vähem jagunenud, väiksemad ja vähesearvulised.
Vars Maapealne vars üheaastane, püstine, rohtne, suhteliselt vähe harunenud, alusel kuivanud lehtede kiududega. Kõrgus 20¼50 cm.
Maa-alune osa Risoom on lühike, jäme.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Väike-Aasias, Siberi lääneosas ja arktilises Põhja-Ameerikas. Eestis sage, vähem levinud vaid saartel.
Kasvukoht Niisketel niitudel, metsaservadel, põõsastikes: puisniitudel, pärisniidul, sooniidul, salu-, lodu- ja lammimetsas.
Koht ökosüsteemis Loomad enamasti ei söö taime mürgisuse tõttu. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Osadele selgrootutele on suhteliselt kinnine tupp kaitseks ja elupaigaks. Sellised toituvad sagedamini õie osadest.
Kaitse Ohustatud suuremate asulate ümbruses, kus korjamine on taime levikut vähendanud. Kaob niitude võsastumisel või ülesharimisel. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omast südamemürki. Mürgistusi võib esineda loomadel kullerkuppude rohke söömise korral. Inimesed peaks mürgisusega arvestama ka kullerkuppe korjates. Laialt levinud nii aedades ilutaimena kui ka vaasilillena.