Eestikeelne nimi	harilik kullerkupp
Ladinakeelne nimi	Trollius europaeus L.
Rahvapärased nimed	munalill, munaninn, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 cm.
Õis	Õied üksikult, kerajad, 3-5 cm läbimõõdus. Õiekate kaheli, lahklehine. Tupp on kroonjas, 10-15 lehest koosnev, hele- kuni kuldkollane, tupplehed nõgusad. Kroonlehed kitsas-lineaalsed, veidi laienenud tipuga, neid on palju, nad on 5-7 mm pikad, oranzid, asuvad tupplehtede varjus ja on muundunud nektaariumideks. Tolmukaid ja emakaid palju. Õitseb mai lõpul ja juunis. Putuktolmleja.
Vili	Haakja tipuga kukkurviljad moodustavad keraja nuti, on 7-12 mm pikad. Seemned väikesed, mustad, läikivad.
Leht	Sõrmjagused lihtlehed, pealt tumerohelised, alt heledamad. Rohked juurmised lehed on pikarootsulised, laba sõrmjalt 3-5-jagune, rombikujuliste osadega, mille serv on hambuline. Varrelehed lühirootsulised kuni rootsutud, juurmistest vähem jagunenud, väiksemad ja vähesearvulised.
Vars	Maapealne vars üheaastane, püstine, rohtne, suhteliselt vähe harunenud, alusel kuivanud lehtede kiududega. Kõrgus 20-50 cm.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, jäme.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Väike-Aasias, Siberi lääneosas ja arktilises Põhja-Ameerikas. Eestis sage, vähem levinud vaid saartel.
Kasvukoht	Niisketel niitudel, metsaservadel, põõsastikes: puisniitudel, pärisniidul, sooniidul, salu-, lodu- ja lammimetsas.
Koht ökosüsteemis	Loomad enamasti ei söö taime mürgisuse tõttu. Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Osadele selgrootutele on suhteliselt kinnine tupp kaitseks ja elupaigaks. Putukad toituvad sagedamini õie osadest.
Kaitse	Ohustatud suuremate asulate ümbruses, kus korjamine on taime levikut vähendanud. Kaob niitude võsastumisel või ülesharimisel. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omast südamemürki. Mürgistusi võib esineda loomadel kullerkuppude rohke söömise korral. Inimesed peaks mürgisusega arvestama ka kullerkuppe korjates. Laialt levinud nii aedades ilutaimena kui ka vaasilillena.
Sarnased taimed	Kullerkuppu tunnevad kõik! Jah, aga mitte alati ja igal ajal. Kullerkupu juurmised sõrmjagused lihtlehed püsivad metsa all sügiseni, aga äraõitsenud kullerkupu leidmine on tubli saavutus. Pisut sarnaseid juurmisi lehti on kurerehadel, tulikatel, metsputkel ja teistel. Kes veel suurema saavutusega hakkama tahab saada, see leidku kullerkupp üles Lääne-Saaremaalt - sellest Eesti kõige liigirikkama ja omapärasema taimestikuga piirkonnast kullerkuppu seni leitud ei ole.