Koldnõges
(Lamiastrum galeobdolon)
kollane nõges, kollane metsnõges, nõianõges, kutsulilled

Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu. Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike.

Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda.

Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, mille õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni.

Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa olla oma toodetud suhkru ainsad tarbijad, sest nende ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taimi sööma. Nii ei ole ka koldnõgese lehtedest kasu ainult sellele taimele endale, vaid peale inimese iluaia kõlbavad need ka loomade kõhtu. Kokkuvõttes pole koldrohust inimesele just kuigi palju abi, aga ühtteist siiski.