Eestikeelne nimi koldnõges
Ladinakeelne nimi Galeobdolon luteum Huds.
Rahvapärased nimed kollane nõges, kollane metsnõges, nõianõges, kutsulilled
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda koldnõges.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15¼50 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on kellukjas, naaskeljalt lõppevate tipmetega, kuni 1,2 cm pikk, tihedalt karvane. Kroon kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2,1 cm pikk, välisküljel karvane. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Õite kandelehed süstjad või naaskeljad, terava tipu ja ripsmelise servaga. Õitseb maist juulini. Putuktolmleja.
Vili Äraspidimunajad, kolmekandilised, mustjaspruunid pähklikesed. Pikkus 2,5¼4 mm ja laius 1,2¼2 mm. Valmivad alates juunikuust.
Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogateravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1¼5 (8) cm ja laius 1¼4 (5) cm, rootsu pikkus 1¼3 (6) cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja selgemini saagja servaga.
Vars Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised või alusel tõusvad, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad. Kõik varred on hõredalt kaetud valgete lidus karvadega.
Maa-alune osa Risoom on nöörjas, harunenud.
Paljunemine Paljuneb seemnete abil ja vegetatiivselt juurduvate võsunditega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub põhjapoolsetes piirkondades, kasvab kohati ka Põhja-Aafrikas ja Edela-Aasias. Eestis kasvab oma levila põhjapiiril, mandriosas on tavaline, kuid läänesaartel haruldane.
Kasvukoht Kasvab eelkõige salumetsades, peamiselt kuusikutes, vähem segametsades, sarapikes, parkides. Eelistab viljakamat mulda. Varjulembene.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Taime maapealne osa on taimtoidulistele loomadele toiduks.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Söödataimena märkimisväärset väärtust ei oma. Sobib ilutaimena poolvarjulistele ja varjulistele kohtadele.