Kollane käoking
(Aconitum lycoctonum)

Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - täpne kasvukoht on salastatud, sest tegemist on I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine.

Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimed. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates saamegi armsa väikese kinga. Siller sobib käokinga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on toonud palju pahandust!

Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid, aga arvatavasti sisaldab ta samu mürke ja on sama ohtlik. Inimesele on surmavaks annuseks 2-4 grammi juuremugulaid või 3-6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes - nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurega on söödud nii selle taime lehtede salatit kui juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste seiskus.

Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki Hadesesse ja tõi maa peale selle valvuri, kolmepealise Kerberose. Seepeale pimestas viimast terav päikesevalgus ja lõuad tema kõigis kolmes peas hakkasid vahutama. Vahust tekkiski esimene taim. Ladina keeles sai ta nimeks Aconitum, sest juhtunud see kõik Akonai linna lähedal.