Kollane mesikas
(Melilotus officinalis)
meesikas, maarjamalts, kollane kiviristikhein, vahane miihain

Kollane mesikas on suurekasvuline liblikõieline, kelle tunneb niidul sageli juba kaugelt ära isegi taime nägemata. Reetjaks on kollase mesika iseloomulik tugev lõhn. See lõhn on nii eriline, et talle on isegi nimi pandud. See on kumariinilõhn. Mõnele inimesele see lõhn meeldib, teistele aga tundub ebameeldivana. Sama lõhn on ka näiteks kõrrelistest maarjaheinal ja lõhnheinal. Ilmselt selle tõttu on kollane mesikas rahva seas oma nimeks saanud ka maarjamaltsa. Mesilastele see lõhn meeldib ja seetõttu võib neid mesikate ümber näha alati kogu nende pikal õitsemise ajal juunist septembrini. Ka mesinikud peavad mesikat üsnagi heaks meetaimeks.

Loomakasvatajad aga sageli kiruvad seda kollaste õitega taime. Põhjus on see, et loomad teda tugeva peletava lõhna tõttu ei armasta. Ta võib heina sees isegi ohtlikuks muutuda. Segades mesikat märja heinaga, võib see üpris kergesti rikneda. Riknenud mesikat söövad aga loomad paha aimamata, sest sel pole enam iseloomulikku lõhna. Kuid selline heina sees riknenud mesikas võib loomal tekitada verist uriini, verevalumeid ja raskesti hüübivaid verejookse, mis võivad isegi surmaga lõppeda. Sama toime on tal ka inimesele.

Võib tekkida mõte: ega inimene nii loll ole, et hakkab lehma kombel mesikat närima, veel enam riknenud mesikat. Kuid oht on siiski olemas. Kirjeldatud toime tõttu tehakse kollasest mesikast ravimit, mis aitab liigse verehüübimise puhul. Kuid samuti kasutatakse taime ülemisi otsi koos õitega rahvameditsiinis. Kuivades tekib seesama ohtlik mürk, mille liigsel sissevõtmisel võibki tekkida mürgistus. Rohkem tarvitatakse teda küll kompressidena või lihtsalt haigete kohtade loputamiseks paisete ja mädanevate haavade korral.

Kuna kollase mesika lõhn on väga tugev, siis on teda kasutatud ka maitsetaimena ja parfümeeriatööstuses. Kuivatatud lehti lisatakse näiteks rohelisele juustule, kuivatatud võrseid koos lehtede ja õitega aga mitmetele alkohoolsetele jookidele. Nii saadakse kumariinilõhn ja mõrkjas maitse. Samuti on kollase mesika lehti ja õisi pandud suppidesse, salatitesse ja kompottidesse.

Ära võib kollase mesika tunda kollaste üle poole sentimeetri pikkuste õite ja lehtede alusel olevate terveservaliste abilehtede järgi. Samuti peavad tema kolmetiste liitlehtede lehekeste servad olema täiesti korrapäratult hambulised.