Tasub teada, et konnarohi on mürgine. Kui taime vigastada, voolab välja piimmahla. Seesama ongi nahka ärritava toimega ja võib põhjustada ville. Nii võib konnarohu söömine saada saatuslikuks ka kariloomadele, ohutu olevat ta vaid lammastele.

Konnarohu maa-alused varred sisaldavad lisaks piimmahlale veel mõruaineid ja terava maitsega eeterlikku õli. Kuid risoomil on ka meeldiv kannikese lõhn ja väärtuslik toitev koostis. Viimase tõttu on konnarohu maa-aluseid osi rasketel aegadel ka toiduks kasutatud. Konnarohu risoomi söömisel peab seda siiski eelnevalt küpsetama. Konnarohtu saab kasvatada ilutaimena tiigikallastel.

Tegelikult kasvab meil väliselt kahesuguseid harilikke konnarohtusid. Ühtede alumine osa on päris kuival maal ja teistel madala vee sees. Erinevust on neil niipalju, et maapealsetel taimedel on lehed lühemate rootsudega ja kaldaveetaimedel on lisaks tavalistele lehtedele olemas ka ujulehed. Ujulehed on konnarohul kitsad nagu nöörid, veepealsed lehed aga suured ja laiad, munakujulised. Konnarohu võimas õisik ulatub lehtedest palju kõrgemale ja laiutab oma valgete kollasepõhjaliste õitega. Konnarohu õitel on nii tupplehti kui ka kroonlehti iseloomulikult kolm. Viimasest võib järeldada, et konnarohud kuuluvad sarnaselt paljude teiste kaldavees kasvavate taimede ning näiteks kõrrelistega üheiduleheliste taimede klassi.