Eestikeelne nimi (harilik) kukemari
Ladinakeelne nimi Empetrum nigrum L.
Rahvapärased nimed kikkamari, kukesilmad, varesmarjad, linnusilmad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kukemarjalised, perekonda kukemari.
Eluvorm Mitmeaastane kahekojaline igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 15¼45 cm.
Õis Õied on tavaliselt ühesugulised, asuvad enamasti üksikult varte ülemistes otsades aastavanustel võrsetel lehtede kaenlas. Tupplehti on 3, need on väikesed (pikkus kuni 1,5 mm). Kroonlehti 3, need on tupplehtedest suuremad (pikkus kuni 2,5 mm). Isasõied on roosad, emasõied punakad. Isasõitel on silmatorkavalt pikad tolmukaniidid, emasõied on raskemini märgatavad. Õitseb aprilli lõpul või mais. Tuultolmleja.
Vili Kerajas läikivmust purpurpunase mahlaga lihakas marjataoline luuvili. Söödav, kuid maitselt küllaltki lääge. Seemned on kolmetahulised, paksu kestaga, tihedalt üksteise külge liibunud. Viljad valmivad juulis ja augustis. Seemned levivad lindude abil.
Leht Varred on tihedalt lehistunud. Lehed on väga väikesed lineaalsed tömbi tipuga täiesti kokkurullunud lihtlehed, asetsevad varre suhtes enam-vähem risti, veidi lihakad, läikivalt tumerohelised. Lehtede pikkus 3¼6 mm ja laius 1¼1,5 mm. Lehe varisemisel jääb varrele pikaks ajaks tüügas.
Vars Lamav või tõusev, rohkete lamavate või tõusvate omakorda harunevate okstega. Taime varred meenutavad maapealseid võsundeid, mis sõlmekohtadel kergesti juurduvad. Noored võrsed on läikivad, punakad ja näärmelised.
Maa-alune osa Juurestik on väheharunenud, kuid taime lamav vars annab rohkesti lisajuuri.
Paljunemine Paljuneb seemnetega, kuid peamiselt siiski vegetatiivselt roomavate varte juurdumisel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, vähemal määral ka Lääne-Siberis ja Põhja-Ameerika kirdeosas. Tundravööndis on sageli massiline, eriti rannikualadel. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht Kasvab rabades ja rabastuvates metsades, vahel ka niisketel liivikutel ja mereäärsetel valgusküllastel nõmmemetsade servaaladel, harvem madal- ning siirdesoos. Rabades eelistab kuivemaid mättaid.
Koht ökosüsteemis Vilju söövad mitmesugused linnud, kes levitavad seejuures taime seemneid. Nõudlustelt sarnane kanarbikuga ja esineb sageli viimasega koos.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Meil ei oma suuremat praktilist väärtust. Põhjapoolsetel aladel on viljad maitsvamad ja neid kasutatakse keediste, mahlade ja alkohoolsete jookide valmistamiseks. Neid peetakse ka talvel hinnatud delikatessiks. Sisaldavad rohkesti vitamiin C-d.