Kukemari
(Empetrum nigrum)
kikkamari, kukesilmad, varesmarjad, linnusilmad

Kukemari on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas. Sageli kasvab kukemari koos kanarbikuga, keda ta ka lehtede poolest veidi meenutab. Kukemarja lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised. Kuna lehed asetsevad risti neid kandvate vartega, siis meenutavad need suuresti pisikesi okaspuude okkaid. Huvitav on veel omapära, et kukemarja lehed on tegelikult hoopis laiemad, kuid need on alati kokku rullunud. Nii oleksid lehed nagu seest õõnsad.

Kukemari on meil küll üpris tavaline, kuid marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata. Selleks on kaks põhjust. Esiteks tunduvad kukemarjade viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega. Ja teiseks asume meie kukemarja jaoks liiga lõunas ja meie taimedel kehvadel aastatel marju üldse ei tekigi. Samas võib põhjapoolsetel tundraaladel sageli näha terveid kukemarjavälju, nii nagu meil mõnes kohas kasvavad kanarbikunõmmed. Külmemate alade kukemarjad on maitsvamad, mahlakamad ja neist valmistatakse samasuguseid toite nagu meie mustikatest ja pohladest. Kukemarja läikivad mustad marjad on väga ilusad ka vaagnakaunistuseks, kuid esile tuleb kindlasti tõsta ka nende kõrget vitamiin C sisaldust. Seetõttu on nad päikesevaesel põhjamaal väärtuslikuks ravivahendiks. Kukemarju võib säilitada samamoodi vee sees nagu jõhvikaidki.

Kõige huvitavam on aga see, et ehkki kukemarja nimes on küll sees sõna “mari”, ei ole tema viljadeks tegelikult üldsegi mitte marjad. Need on hoopis luuviljad, mille sees on huvitavad kolmetahulised kõva luukestaga seemned. Kuid nagu enamikule rabataimedele kombeks, nii paljuneb ka kukemari tavaliselt mitte seemnetega, vaid pikkade maapealsete roomavate vartega. Maapealne kasvuviis ei sega varte pidevat juurdumist ja nii võib emataime ümber tekkida enam kui meetrilaiune kukemarjaring. Selle ringi võsud on aga kokku tegelikult ainult üks taim. Kukemarja tõusmeid võib aga leida näiteks rabapõlendikel.

Mõnikord võib selliselt taimelt leida palju marju, teiselt sealsamas kõrval aga mitte ainsatki. Millest selline asi võiks tingitud olla? Kukemarja puhul on see täiesti loomulik, sest ta on kahekojaline. See tähendab, et ühtedel taimedel on ainult emasõied ja teistel isasõied. Nii ei arenegi osadel taimedel mitte kunagi vilju. Kuid ilma isastaimedeta ei saa normaalselt viljuda ka emastaimed. Põhja-Eestis võib aga mitmel pool leida kukemarja ühekojalist alamliiki, kelle õites on samaaegselt nii tolmukaid kui emakaid.