Eestikeelne nimi kuldristik
Ladinakeelne nimi Trifolium aureum Pollich
Rahvapärased nimed kaetusõied, põldhumal, kollane käbihein, maarja-härjapää
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik.
Eluvorm Ühe- või kaheaastane rohttaim. Kõrgus 15¼30 (40) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega umbes 1 cm pikkused õied. Tupp liitlehine, sügavalt lõhestunud viieks hambaks, paljas. Kroon on kuldkollane, pärast õitsemist veidi pruunikas. Puri on lusikakujuline, hambulise servaga, tiibadest ja laevukesest tunduvalt pikem. Koondunud 25¼40-kaupa enam-vähem kerajatesse nuttidesse. Nutid 1,5¼2 cm pikad. Õisikuid on palju, need asuvad 2¼3 cm pikkustel karvastel raagudel. Õitseb juunis-juulis. Putuktolmleja.
Vili Äraspidimunajad kuni 2 mm pikkused kaunad, neil säilib emakakael ka valmimisel. Igas kaunas üks ümar seeme.
Leht Kolmetised liitlehed, kõik lehekesed lühirootsulised. Lehekesed äraspidimunajad või talbjad, tipuosas ebaselgelt lühihambalised, 1¼1,5 (2) cm pikad. Leherootsud umbes 1 cm pikkused, peaaegu paljad või hõredalt karvased. Abilehed peaaegu süstjad, enam kui poole ulatuses leherootsuga kokku kasvanud.
Vars Vars on püstine või ainult alusel tõusev, lihtne või enam või vähem harunenud, kaetud lidus karvadega.
Maa-alune osa Juur on peenike, harunenud. Juurtel elavad õhulämmastikku siduvad mügarbakterid.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, aga kohati ka Lääne-Siberis ja Kaug-Idas. Eestis sage.
Kasvukoht Kuivematel liivastel kasvukohtadel, eelkõige pärisniitudel. Eriti sageli kasvab kinkudel, nõlvadel, raudteede ja maanteede servades. Vahel ka põldudel ja umbrohuna ristikukultuurides.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Juurtel elavate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate liikide hulka.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Looduslikel rohumaadel on väärtuslik söödataim, kuid vähese haljasmassi tõttu pole kultiveeritud. Hea meetaim. Õitest saadakse kollast värvainet.