Külmamailane
(Veronica chamaedrys)
jaanirohi, maa-aluserohi, meestetruudus, vanapoisisilmavesi

Külmamailane on üks tavalisemaid taimi looduslikel rohumaadel. Õitsevana on ta väga kaunis ja silmapaistev, seetõttu võiks istutada külmamailast koduaeda või lasta tal paljuneda murus. Külmamailase õied on taevasinised, veidi tumedamate triipudega. Õied paiknevad paaris väikeses kobaras taime õrna varre tipul. Ümbritseva roheluse taustal on nad inimestele nii sügava mulje jätnud, et viimased on andnud neile üpris omapäraseid nimesid. Näiteks vanapoisisilmavesi, sinisilm ja pääsukesesilm. Kas pole mitte kaunid nimed ühele pisikesele taimele? Meestetruuduseks on taime ristitud seetõttu, et külmamailase õied ruttu ja kergesti pudenevad, nagu mõne mehe truudus.

Ega see külmamailane alati tegelikult nii eriti väike olegi. Vahel võib tema pikkus ulatuda isegi üle poole meetri. Kui nii pikka taime hoiab üleval nõrguke vars, siis on selge, et varre alumine osa vajub vastu maad See pole aga mingi õnnetus, vastupidi, külmamailane saab nii hoopis kasu. Maaligidastel piisavalt niiskes kohas olevatel varreosadel võivad tekkida alla juured ning taim saab nii laieneda. See pole külmamailase ainus vegetatiivse levimise viis. Lisaks on tal maa all peidus veel risoom, mille tipult kasvab välja uus maapealne võsu. Kuid sellega ei piirdu tema võimalused paljunemiseks. Külmamailasel tekib igal aastal ka arvukalt väikeseid seemneid. Viimaseid levitavad peamiselt sipelgad.

Mitmed külmamailase rahvapärased nimed viitavad ka tema kasutamisele meditsiinis. Tegelikult on teda tarvitatud ühe teise liigi, hariliku mailase asemel. Küll aga on tema õied ja lehed küllaltki vitamiin C rikkad. Koduloomad ei hinda viimast aga kuigivõrd ning söövad külmamailase tuhmrohelisi taimi üpris kasinalt. Tegelikult ei ole neil ka kuigi suurt söödaväärtust, nii et külmamailast võib pidada mõningas mõttes isegi karjamaade umbrohuks.

Ja lõpuks külmamailase äratundmisest. On juba räägitud, et ta on küllaltki õrn tuhmroheline ja taevassiniste hõredate õiekobaratega taim. Kuid alati ei piisa neist tunnustest tema määramiseks. On olemas veel üks küllaltki hea ja kindel tunnus: võtke külmamailase vars ettevaatlikult sõrmede vahele, pöörake teda veidi ja vaadake, kas te näete mööda vart jooksvaid kaht rida pehmeid ja küllaltki pikki haraliolevaid karvu? Kui jah, siis võite kindel olla, et teie poolt leitu on külmamailane.