Eestikeelne nimi külmamailane
Ladinakeelne nimi Veronica chamaedrys L.
Rahvapärased nimed jaanirohi, maa-aluserohi, meestetruudus, vanapoisisilmavesi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda mailane.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (6) 10¼45 (55) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp neljajagune, süstjate tipmetega, karvane, ripsmelise servaga, kroonist kaks korda lühem. Kroon erksavärviline, helesinine, vahel valgeservaline, tumedate roodudega, harva roosa. Kolm kroonlehte neerjad või sõõrjad, üks munajas. Krooni diameeter 1¼1,5 cm. Kandelehed on süstjad või piklikud. Õied asuvad hõredates väheseõielistes 2¼15 cm pikkustes kobarates, mis paiknevad 2¼4 ülemise lehe kaenlas. Tavaliselt on ühel taimel kaks kobarat. Õitseb maist augustini.
Vili Kolmekandiliselt äraspidi südajas kupar, mis on kolmnurkjate hõlmadega, ripsmelise servaga, hõredalt kaetud karvadega, tipul madala sämbuga. Kupra pikkus 3¼4 mm ja laius 3,5¼5 mm. Seemned munajad, siledad, läbimõõdus kuni 1 mm. Levivad sipelgate abil.
Leht Enam või vähem munajad lihtlehed tömbi tipu ja saagja või täkilise servaga, alusel ümardunud või südajad. Lehtede pikkus on 0,7¼5 cm ja laius 0,5¼3 cm. Värvuselt tuhmrohelised. Hõredalt kaetud pehmete karvadega, nii alt kui pealt. Lehepind on veidi kortsuline. Alumised lehed lühirootsulised, teised rootsutud. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars Maapealsed varred enam-vähem püstised, alusel tõusvad, suhteliselt nõrgad, kaetud kahe rea pehmete karvadega, mujalt paljad. Alumised sõlmekohad võivad juurduda.
Maa-alune osa Risoom peenike, harunenud, roomav. Juurtel on mükoriisa.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt suuremas osas Euroopast, Siberis, Väike-Aasias, tulnukana Sahhalini poolsaarel, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas ja mujalgi. Eestis väga sage.
Kasvukoht Kasvab peamiselt kuivematel (kuid vahel ka niisketel) päris- ja looniitudel, palu-, loo- ja laanemetsas, karjamaadel, ka puisniitudel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka -rikkal pinnasel.
Koht ökosüsteemis Juured moodustavad mükoriisa. Seemneid levitavad sipelgad. Söögiks paljudele taimtoidulistele loomadele. Taime võib välja tõrjuda liiga kõrge rohustu. Taimedele mõjub halvasti ka pidev karjatamine.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Õied ja lehed sisaldavad suhteliselt palju vitamiini C. Lambad, veised ja hobused söövad külmamailast rahuldavalt, eriti kevadel. Heina sees on söödavus hea, kuid söödaväärtus on madal. Kasutatud ka ravimtaimena hariliku mailase asendajana, kuid ravitoime on nõrk. Õitsemise ajal dekoratiivne ja sobib peenardele ning murusse.