Eestikeelne nimi küüvits
Ladinakeelne nimi Andromeda polifolia L.
Rahvapärased nimed naistepaju, roosamariad, sassaparilla, soo kaelad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda küüvits.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline puittaim, kääbuspõõsas. Kõrgus 5¼40 cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp on vaid 1¼2 mm pikkune, punakas. Kroon munajalt kupjas, viie tipmega, algul roosakaspunane, hiljem valkjasroosa kuni valge. Krooni pikkus on 5¼8 mm. Õied on koondunud hõredatesse, kuni 6-õielistesse kännastesse aastavanuste võrsete tippudes. Õitsemise ajal on õisik longus, hiljem püstine. Õieraod on 1¼3 cm pikkused, valged kuni roosad. Õitseb mais ja juunis, kuid sageli sügisel veel teist korda. Õitel on väga nõrk lõhn. Sageli isetolmlev, tolmeldavaid putukaid on vähe.
Vili Kerajas viiepesaline ja paljuseemneline kupar, mille värvus on algul roheline, kuid muutub hiljem valguse käes pruunikaspunaseks ja kuivades pruuniks. Viljad valmivad augustis ja varisevad kogu sügise vältel.
Leht Lineaalsed kuni kitsassüstjad nahkjad lühirootsulised lihtlehed, asetsevad varrel vahelduvalt. Lehetipp on teritunud, serv allakäändunud. Lehe ülakülg on sinakasroheline, läikiv, sissesoonduva pearooga, alakülg vahakihi tõttu valge, esiletungiva pearooga. Lehe pikkus 0,6¼4 cm, laius 0,8¼8 mm.
Vars Vars pinnases lamav, väheste tõusvate harudega, mis on veel omakorda harunenud. Varreharud on suunatud üles.
Maa-alune osa Taime juured moodustavad mükoriisa seentega. Peajuur hääbub varakult peale seemne idanemist, kuid niiskes pinnases olevad varred annavad rohkesti lisajuuri. Taimel on arvukalt pikki maa-siseseid võsundeid.
Paljunemine Paljuneb peaaegu ainult vegetatiivselt pikkade maasiseste võsundite abil. Harva esineb ka seemnelist paljunemist (näiteks põlendikel).
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt tundravööndi lõunaosas ja kogu metsavööndis kõikjal Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Soodes ulatub ka metsastepivööndisse. Eestis tavaline, sobivatel kasvukohtadel sageli massiline.
Kasvukoht Kasvab nii madal- ja siirdesoos kui ka rabas, soo- ja rabametsades. Eelistab alaliselt märga läbivooluga kohta.
Koht ökosüsteemis Juurtel on mükoriisa seentega. Tolmeldajateks on peamiselt kimalased, mesilased ja mõningad liblikate ning kahetiivaliste liigid. Nõrga konkurentsivõimega, mistõttu on sageli kidur.
Kaitse Soode kuivendamisel hävib. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taim on mürgine nii kariloomadele kui ka inimestele. Mürgistusnähtudeks võivad olla kõhulahtisus, higistamine, neelamishäired, peapööritus jne., raskematel juhtudel teadvuse kadu või koguni surm. On kasutatud ravimtaimena rahvameditsiinis naistehaiguste puhul. Taim on parkaineterikas, temast on saadud musta värvi.