Eestikeelne nimi	punane leeder
Ladinakeelne nimi	Sambucus racemosa L.
Rahvapärased nimed	leedripuu, kooljapuu, pliidrepuu, kihvtimarjapuu
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda muskuslillelised, perekonda leeder.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus on kuni 4 (7) m.
Õis	Õied on mõlemasugulised ja lõhnata, värvuselt rohekaskollased.  Õie läbimõõt on 4-5 mm, kroon on 5-hõlmaline. Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais.
Vili	Oranžpunased lihakad marjataolised luuviljad on 3-5 seemnega. Vilja läbimõõt on umbes 0,5 cm. Valmivad augustis.
Leht	Vastakult kinnitunud liitlehed. Lehekesi on 5-7, need on peaaegu rootsutud, pikkusega 4-8 (10) cm ja laiusega 2-2 (5)cm. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga. Kevadel on üks esimesena lehte puhkevaid puittaimi.
Vars	Võrsed on hallikaspruunid, sageli looklevad, pealt paljad ja heledate pragudega. Suure osa varrest täidab helepruun või veidi oranžikas säsi, mistõttu oksad on väga kerged. Pungad on suured ja ümarad, võrsest eemale hoiduvad ning värvuselt punakad või violetsed.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Seemneid aitavad levitada viljadest toituvad linnud. Taime on kerge paljundada ka pistokstest ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest vegetatiivselt.
Levik ja ohtrus	Looduslikult esineb Kesk-Euroopas, kuid kultiveeritakse kogu Euroopas ning Aasias, Põhja-Ameerikas kõikjal metsistub kergesti. Eestis on sage metsistunult, pole kohalik liik.
Kasvukoht	Parkides ja aedades kasvab ilutaimena, metsistunult segametsades, palumetsas, laanemetsas, salumetsas, lammimetsas. Kasvab põõsarindes. On külmakindel ja mullastiku suhtes üsna vähenõudlik, kuid valguslembene. Linnatingimusi talub hästi.
Koht ökosüsteemis	Naturaliseerunud võõrliik. Pinnast parandav liik, sest annab rohkesti mineraalaineterikast varist. Vilju söövad linnud.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sagedasti kasvatatav ilupuu, sest kasvukoha suhtes vähenõudlik ning kasvab kiiresti. Eriti kena on kevadel õitsemise ajal ja suve lõpul viljade valmimisel. Levinud on mitmed dekoratiivvormid. Peaaegu kõiki taime osi kasutatakse rahvameditsiinis. Õitest tehakse higileajavat teed, vilju ja koort kasutatakse lahtistina. Erinevalt teistest Eesti leedritest ei sisalda perekonnale iseloomulikku mürgist glükosiidi. Viljad on kahjutud pärast seemnete eemaldamist. Seemnete söömine võib esile kutsuda naha tugevat ärritust. Vilju võib kasutada zelee valmistamiseks, need sisaldavad rohkesti C-vitamiini ja mitmeid erinevaid rasvhappeid sisaldavat punakaskollast õli ning suhkruid. Vilju kasutatakse ka veinitööstuses ning puhastusvahendina majapidamises. Kevadel on hea meetaim.
Sarnased taimed	Eestis kasvab lisaks punasele leedrile teinegi leedriliik, must leeder, kes on niisamuti 17. sajandil ilutaimena sisse toodud ja metsistunud. Musta leedrit kohtab harvem kui punast ja kuna ta kardab rohkem külma, siis peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Punase leedri valminud marjad on punased, mustal leedril musta värvi, musta leedri õisik pole aga pööris, vaid kännasjas nagu õisikus nagu pihlakal. Musta ja punast leedrit on väga kerge eristada ka siis, kui õisi ega vilju pole. Selleks tuleb murda peenike oks ja vaadata, mis värvi on säsi. Punase leedri säsi on roostekarva, musta leedri säsi on sama värvi kui õied, valge. Musta leedri toored valmimata marjad on mürgised, sest sisaldavad sinihappe teisendeid.