Eestikeelne nimi harilik lepiklill
Ladinakeelne nimi Chrysosplenium alternifolium L.
Rahvapärased nimed lepalill, kärnalill, linnusilm, porililled, piimalill
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kivirikulised, perekonda lepiklill.
Eluvorm Ühekojaline ühe- või mitmeaastane rohttaim. Kõrgus on 6¼15 cm.
Õis Õisi on palju ja need paiknevad umbes 1 mm pikkustel raagudel lamedas kännasõisikus. Õied on kahesugulised ja ilma kroonlehtedeta. Tupplehti on 4. Need on siseküljel kuldkollased, kujult munajad ja kuni 2 mm pikad ning sigimikuga kokku kasvanud. Õies esineb lihakas meenäärmete ketas. Õitseb aprillis ja mais. Putuktolmleja.
Vili Peekrikujuline, enam-vähem tupe pikkune kupar, mis avaneb enne seemnete täielikku valmimist. Seemned on paljad, läikivad, värvuselt tumepruunid või mustad ja umbes 0,6 mm pikkused.
Leht Varrel on 1¼3 vahelduvalt kinnitunud lehte. Need on helerohelised, alumisel küljel heledamad, pinnalt paljad või hõredalt karvased. Roots on lühike. Kujult on lehed ümarneerjad, südaja alusega ja hõlmised. Juurmised lehed sarnanevad kujult varrelehtedele, kuid asuvad hõreda kodarikuna, on 8¼25 mm pikad ja 10¼30 mm laiad (teistest lehtedest suuremad) ning kuni 5 cm pikkuse rootsuga. Õisikut ümbritsevad kõrglehed on kollakad või kollakasrohelised, teistest lehtedest heledamad ja väiksema hõlmade arvuga ning sageli terveservalised. Kõrglehed on 1¼2 mm pikkuste lamedate rootsudega.
Vars Maapealne vars on püstine, paljas või alumises osas hõredalt karvane ning veidi lihakas. Ühel taimel võib olla üks, harva mitu vart. 
Maa-alune osa Risoom on peenike, helepruunikas.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud Skandinaavias, Kesk-Euroopas, Vahemeremaades, Ida- ja Lääne-Siberis, arktilistel aladel, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Ameerikas. Eestis sage, kuid arvukus väheneb idast läände ning Saaremaal ei kasva harilikku lepiklille üldse.
Kasvukoht Kasvab niisketel (sageli poristel) ja varjukatel kohtadel: ojakallastel, allikate ümbruses, kraavides, lodu-, lammi- ja soometsas. Arktikas kasvab ka igikeltsal.
Koht ökosüsteemis Putukad tolmeldavad ja saavad nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Seemned on mürgised. Rahvameditsiinis on keedist kasutatud köha, palaviku ja nahahaiguste vastu. Mahla on määritud kärnade peale, et vigastus kiiremini paraneks.