Lillakat aetakse vahel segamini mõne teise taimega murakate suurest perekonnast. Tal on iseloomulikud mittepuituvad rohtsed varred, mis võivad üpris sitked ja kõvad olla. Varsi on lillakal kahesuguseid. Kõigepealt torkavad silma tihedalt maad katvad pikad roomavad varred, mis võivad olla isegi üle meetri pikad. Sellistel ei teki õisi, seega ka marju mitte. Neid nimetatakse võsunditeks. Sügiseks võsundid juurduvad ja nii tekib hulgaliselt uusi taimi. See ongi lillaka peamine paljunemisviis - vegetatiivne paljunemine maapealsete võsunditega.

Peale pikkade roomavate varte on lillakal ka tagasihoidlikud lühikesed püstised varred. Silma paistavad need rohkem õitsemise ja eriti viljade valmimise ajal. Õied on lillakal väikesed ja kui need ei oleks varre tipus õisikusse koondunud, ei paneks neid vist tähelegi. Osa õisi areneb lehekaenaldest väljakasvavatel harudel ühe- või kahekaupa. Samasugune on ka sügisel viljade paigutus. Taime tipus on rohkem, arvult kolm kuni kümme vilja, külgharudel üks või kaks.

Botaaniliselt nimetatakse lillaka vilju luuviljadeks, sest vilja helepunase lihaka viljakesta all on seemet kattev kõva luukest. Tavaliselt on muraka perekonnas tegemist koguluuviljadega - viljadega, mis koosnevad omavahel kokku kasvanud osaluuviljadest - kujuta ette murakat või vaarikat. Lillakal ei saa vilju päris koguluuviljadeks nimetada, sest tema osaviljad on sageli liitunud ainult osaliselt ja natuke - see tunnus võib aidata lillakat eristada teistest muraka perekonna liikidest.

Lillaka viljade kohta käib mõistatus: pisike punane poisike, kivine kõhuke. Arvatavasti viitab see tõsiasjale, et viljade mahlakas osa on õhuke, luuseeme seevastu küllalt suur. Mürgised lillaka viljad kindlasti ei ole. Nii et kui seenel käies suures näljas metsaserva jõuate ja lillakatihnikut märkate, võite julgesti võtta. Neil on kergelt hapukas maitse, samuti sisaldavad need rohkesti kasulikke aineid ja suur nälg saab varsti leevendust. Kui te aga vilju enam ei leia, siis meenutage, et te pole ainukesed, kes neid süüa soovivad. Lillaka mahlakad viljad meeldivad paljudele lindudele ja imetajatele. Viimaste poolt ärasöödud saada meeldib lillakale rohkem. Punane viljaliha ongi söömiseks mõeldud, sest luuseeme läbib looma seedekulgla ja annab uues kasvukohas alguse uuele taimele.